kristliku ühenduse nime, sest nad moodustasid selle ühenduse ja rakendasid seda ilmaliku eesmärgi teenimiseks. ARMULAUATÜLI Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele. Üheks teravmaks kujunes armulauatüli. Luther leidis, et armulaual muutub leib Kristuse ihuks ning vein tema vereks. Karlstadt aga väitis, et armulaud on ainult sümboolne. Armulauda puudutavad küsimused ei lasknud neil kahel usupuhastusel liituda üheks protestantlikuks refermatsiooniks. AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU Keiser Karl V soovis usuküsimused lahendada, et rahvas saaks asuda sötta Prantsusmaa ja sissetungivate türklastega. Selleks kutsuti 1530 kokku Saksa Riigipäev. Lutheri asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvötte ja pidas läbirääkimisi Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus
Talurahvasõda: Müntzeri seisukohad said Saksa talurahvasõjal ideoloogiliseks aluseks. Tekkisid suured talupoegade väesalgad. Kõikjal kutsuti talupoegi taotlema "jumalikku õigust". 1525-1526 purustati kõik talupoegade sõjavägi ning -salgad. Armulauatüli: Vaidlustes ja tülides otsiti lahendusi luterliku usupuhastuse probleemidele. Armulauda puudutavad vaidlused olid ka nende põhjuste hulgas, mis ei lasknud Lutheri ja Zwingli usupuhastusel liitude üheks protestantlikuks reformat. Augusburgi usutunnistus ja usurahu: Keiser Karl V soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530 Augusburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitatud dok sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Karl V võttis katoliikluse kehtestamiseks kasutusele vägivalla. 1531 sõlmisid osad vürstid ja riigilinnad Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks
annaabi.ee 
