vahemängu. Hädaolukorras tekkinud kaebelaulud kerkisid taas päevakorda iga uue ähvarduse saabudes. Seal kaevatakse nii aktuaalsete kui üldisemate probleemide üle. Iga selline kaebus lõppes tänu- ja ohvritõotusega. Kaebelaulud võisid olla nii individuaalsed kui kollektiivsed ja neil oli oma koht patukahetsuse ja paastu ajal. Jumala kaitse ja osaduse tunnistamiseks tekkisid tänulaulud, millest omakorda tekkisid usupsalmid. Jumalateenistusel kasutatud kollektiivsed tänulaulud tõrjuti välja hümnide poolt. Seetõttu väljendavad Lauluraamatus säilinud laulud eelkõige individuaalset tänu või usalduskinnitust. Lauluraamat sisaldab ka rohkesti kirjanduslikke psalme. Nendes on aluseks võetud kõik kolm põhiliiki. Siia hulka arvestatakse ka palverännaku laulud ja kuningalaulud. Kuningriikluse lõppedes said need laulud aluseks Messiat ülistavatele lauludele.
Hädaolukorras tekkinud kaebelaulud kerkisid taas päevakorda iga uue ahvarduse saabudes. Näiteks on 60., 74., 80. ja 90. psalm. Seal kaevatakse nii aktuaalsete kui üldisemate probleemide üle. Siiski lõppes iga selline kaebus tänu- ja ohvritõotusega. Kaebelaulud võisid olla nii individuaalsed kui kollektiivsed ja neil oli oma koht patukahetsuse ja paastu ajal. Jumala kaitse ja osaduse tunnistamiseks tekkisid tänulaulud, millest omakorda kasvasid välja usupsalmid. Algselt jumalateenistusel kasutusel olnud kollektiivsed tänulaulud tõrjuti hümnide poolt sealt välja. Seetõttu väljendavad Lauluraamatus säilinud laulud eelkõige individuaalset tänu ja usalduskinnitust. 23. laulus väljendatud võrdlus Jumalast ja karjasest mõjub kristlastele kujutluspildina Jeesusest, juutidele aga Jumala ligiolekust. Veel sisaldab Lauluraamat rohkesti kirjanduslikke psalme. Nendes on aluseks võetud kõik kol juba mainitud põhiliiki