Koostati keelatud raamatutenimekiri (1559). Sisuliselt katolikus kirikus uuendusi ei toimunud. 28. USUSÕJAD (MADALMAADE VÕI PRANTSUSMAA NÄITEL) Vastureformatsioon avaldus ka ususõdades. Ususõdade puhul on tegemist kahe piirkonnaga, kus neid peeti: Ususõjad Prantusmaal – Kestsid 1562. aastast 1598. aastani. Madalmaade vabadusvõitlus – Kestsid 1566. aastast 1581. aastani. Ususõjad Prantsusmaal Kumbki sõda ei olnud puhtalt ususõda. Prantsusmaal lisanuds usuprobleemidele (katoliiklaste ja hugenottide vahelised probleemid) ka võimuvõitlus erinevate kõrgklassi kuuluvate perekondade vahel. Need kolm perekonda olid: Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult. de Guise – Katoliiklased, kes olid selle kujuneva hakkava asolutismi vastased. Bourbon – Hugenotid, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased.
Ka kõik kirjutised, kus räägiti indulgentsidest, pandi keelatud raamatute nimekirja. Sisuliselt midagi suuresti katolikust kirikust ei muutunud. Vastureformatsioon avaldus ka ususõdades. Ususõdade puhul on tegemist kahe piirkonnaga, kus neid peeti: 1. Ususõjad Prantusmaal Kestsid 1562. aastast 1598. aastani. 2. Madalmaade vabadusvõitlus Kestsid 1566. aastast 1581. aastani. Ususõjad Prantsusmaal Kumbki sõda ei olnud puhtalt ususõda. Prantsusmaal lisandus usuprobleemidele (katoliiklaste ja hugenottide vahelised probleemid) ka võimuvõitlus erinevate kõrgklassi kuuluvate perekondade vahel. Need kolm perekonda olid: 1. Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult. 2. de Guise Katoliiklased, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 3
annaabi.ee 
