Rahvuslikud tähtpäevad, rahvuskangelased, riigilipp on väga pühad sümbolid. Tsiviilreligioon pole organiseeritud. Isikupärane religioon. Individuaalse religioossuse kohta on kasutatud väga palju erinevaid mõisteid: privaatne, personaalne, individuaalne, lapitehnikas, enesekeskne, tee- endale-ise-religioon, ... Mõisted viitavad sünkretismile ja individuaalsusele. Religioossusest räägitakse, kui räägitakse religiooni määrast, aga ka siis, kui räägitakse õpetuste, usupraktikate, pühendumise eripäradest. Sünkretism individuaalne religioon on igaühe enda välja mõeldud aga siis ei oleks see nendele inimestele ju usutav. See tähendab, et religioon on ümbritsevast keskkonnast hangitud ja seega kollektiivselt jagatud. Loominguline osa on religiooni juures alati olemas olnud, aga see ei tähenda, et inimesed lihtsalt teadlikult usku välaj mõtleksid. Eestlased saavad oma usulist ainest väga mitmelt poolt.
14. saj lisandusid siia üldised probleemid katoliku kirikus, skisma Avignoni ja Rooma paavstide vahel, mis oli taustaks konserialistlikule liikumisele?, idee, et kiriku sees peaks tõusma konsiilide roll, kollegiaalsuse roll ja konsiilide kaudu peaks kiriku distsipliini parandama. Vaimulike tähelepanu senisest enam sellele, mida lihtrahvas õigupoolest usub. Küsimus ei olnud formaal-juriidilises, vaid illiteraatide? igapäevaste usupraktikate juhtimises ja mõjutamises. 15. saj keskpaigas oli ka Liivimaa vaimulikkond konsilistrikult meelestatud. Konsilieristikud ideed on leidnud 1422?. aasta Maapäeval, kus muuhulgus kehtestati reeglid, mis puudutasid ka kirikuelu. 1428. ja 1437 korraldatud Riia ...sinodide ostsused?. Valgas määrati..mis aastal?... miinimumnõuded, millele Liivimaa talupoegade kiriklikkus oleks pidanud vastama. Talupoegi
annaabi.ee 
