Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kkindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid leoti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreisd kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. 36)Foiniikia oli antiikaja riik keskusega Vahemere idakaldal. 37)Foiniikia linnad: (Byblos)Tüüros ja Siidon 38)Foiniikia tähendab tõlkes purpurimaad, tigudest saadi purpurvärvi.
Religioon Kuni Xerxeseni oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll oli üldse suhteliselt väike, kuigi Xerkses ise oli kindlasti zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlat infot. Peajumal oli pärslastel Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale, kuigi nende täpne roll on teadmata. Uusaastapidustused olid nende jaoks tähtsad. Usupoliiitika oli äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid neile ohverdusi, kui nad maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga. See on ka loomulik, kuna tegemist oli lähedaste indoeuroopa keeli kõnelevate sugulasrahvastega. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid
Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused olid pärslaste jaoks tähtsad. Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke Kyros II haud jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad annetasid neile isegi ohvreid peale maa vallutamist. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased uskusid seega ka teiste rahvaste jumalaid. Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte oli kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega.
annaabi.ee 
