Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Kreeka kultuurile? Kreeka religioon on olnud eeskujuks ja teed rajavaks elemendiks kõikidele järgnevatele riikidele ja ühiskondadele. Alustades Rooma impeeriumist ja lõpetades tänapäeva ühiskonnaga. Läbi ajaloo säilinud ja kõige tuntumaks elemendiks võiks nimetada meie ajastu olümpia- mänge. Kasvasid nad ju välja kunagisest usupidustustest peajumal Zeusi auks. Palju on Kreeka religioonil olnud pakkuda ka hilisematele religioonidele. Tänu kreeka religioonile muutus suhtumine katoliku kirikusse ja jumalasse. Juba renessanssi ajal ei soositud enam katoliku kiriku, kui süsteemi võimust inimeste üle. Olid ju kreeka jumalad olnud inimlikud, neid võis kritiseerida, sest ka jumalad tegid vigu. Inimesed ei pidanud end jumalatest nii palju madalamaks, neid küll austati ja neile viidi ohverdusi, kuid tervet elu
sisenesid harva. Preestrid pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsades. Nad ei moodustanud omaette seisust, elasid sama elu mis aristokraadidki. Preestri amet oli nn auamet. Tähtsaim rituaal oli vereohver loomade tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalate inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi (vaagnaluu ja saba). Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Usupidustustest võtsid terve linna elanikkond, mõnikord ka orjad. Enamasti läksid pidulised rongkäigus pühamusse, kus järgnes ohvritalitus ja pidusöök + pillimängu-, laulu- või spordivõistlused. Oraakel (ld k oraculum ennustus) koht kus jumal õpetusi jagab, käidi ennustust küsimas. Tähtsaim Delfi oraakel Kesk-Kreekas see oli paik, kus müüdi järgi oli Apollon tapnud lohemao püütoni. Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma. Surnute hinged
õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid antiiksed olümpiamängud seotud jumalatele ohverdamisega. See oli nii tähtsaks sündmuseks, et selle järgi hakati arvestama aega. Kreeklased püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, sellepärast pidi füüsiline võimekus olema tasakaalus vaimse poolega. Olümpiavõitjad olid aga ühiskonnas suure au
hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid antiiksed olümpiamängud seotud jumalatele ohverdamisega. See oli nii tähtsaks sündmuseks, et selle järgi hakati arvestama aega. Kreeklased püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, sellepärast pidi füüsiline võimekus olema tasakaalus vaimse poolega. Olümpiavõitjad olid aga