Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik saanud suurema grupi osak, sellele küsimusele vastates seletab ta enesetappude suhtarvu erinevust ühiskonnas. Sots.sidemed on nt abielu, vanemlikkus, tööhõive ja usuorganisatsioonides liikmeks olemine. Indiviidi enesetapu sooritamisel on suhteliselt vähe kasu infost indiviidi psüh.seisundi kohta, tähtsamad on teadmised inimese pikaajalistest sots.sidemetest ja nende iseloomust. Samuti toetab Durkheimi uurimus valimistest osavõtu ja valijate sissetuleku suhte kohta. Mida suurem on USAs inimese sissetulek, seda tõenäolisemalt registreeritakse ta hääletajate nimekirjas ja ta ka hääletab. Euroopa ühiskonnas on vaeste osalemine valimistel võrdne kui mitte suurem
See on emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist. Esinemise sageduseks on vähemalt kord nädalas pika perioodi vältel (6 kuud). Ohvri seisukohast: Ohvriks langeb tavaliselt: · Väljapaistev isiksus · Väheste sotsiaalsete võimete/oskustega isiksus · Mitte kehtestava käitumisega isiksus · Väga kõrge saavutusvajadusega isiksus · ***Ohvrite hulgas on ülekaalus koolis, ülikoolis, haiglas, lasteaedades ja usuorganisatsioonides töötavad inimesed Kiusaja seisukohast: · Kiusaja kiusab, et oma enesehinnangut kaitsta, tal on sotsiaalsuse puudus ja tema käitumine on mikro-poliitiliselt motiveeritud. Kiusamine väljendub: · Ignoreerimine, vältimine, isoleerimine · Pahatahtlik kuulujutt · Avalik alandamine · Naeruvääristamine, solvamine, sarkasm · Karjumine, sõimamine · Vägivallaga ähvardamine · Inimese uskumuste, tõekspidamiste, elustiili, välimuse halvustamine
annaabi.ee 
