Teod võivad olla kas õiguspärased või õigusvastased. Juriidilised faktid on õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad. Üldised tunnused Norm on üldise määratuse järgi reegel, juhis või mall. Sotsioloogia seisukohalt on norm ühiselule omane käitusmreegel, mille abil inimesed püüavad mõjutada ükstesie tegevust. Norme võib liigitada selle järgi, missugusele alale nende mõju on suunatud: loogika ja matemaatika normid; esteetika normid; kombestiku normid; usunormid; moraalinormid; õigusnormid. Nõuded normidele: 1) ametivõimude kasustused 2) abstraktsed, sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid 3) peavad olema üldkehtivad. Samuti nõutakse tematl teatud ajalist kehtivust. Norm on imperatiivi vormis lause mõttesisu. Õigusnormid on vabad imperatiivid. Objektiks võivad olla kodanikud või ametisisikud. Esimesel juhul on tegemist primaarnormidega. Ametiisikutele määratud normid on sekundaarnormid
Objektiivsetetst õigustest tulenevaid subjektiivseid kohustusi ja õigusi saab õigustatud subjekt vahetult rakendada vaid õiguse järgimise ja kasutamise teel. Norm on üldine määratluse järgi reegel, juhis või mall. Norm ei ole tõene ega väär-Normide abil liigitatakse või klassifitseeritakse asjad käskudeks, keeldudeks või lubatuteks. Norme võib liigitada mitmel viisil: - Loogika ja matemaatika normid - Esteetika normikd - Kombestiku normid - Usunormid - Moraalinormid - Õigusnormid Väga üldiste tunnustega õigusnormi võib teistest normitüüpidest eristada selle põhjal, et õigusnorm on alati – otseselt või kaudselt – ametivõimude käsutuses. Õigusnormi iseloomulikuks jooneks on peetud ka abstraktsust, sest normiga sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid. Harvadel juhtudel puudutab norm üksikjuhtumeid. Õigusnormide abstraktsust on peetud õigusriifi üheks vältimatuks tunnuseks. Kolmas nõue õigusnormile on see, et nad
annaabi.ee 
