5 kaevikud lihtsalt tühjalt seisma. Nendega oli rikutud tohutult maad ja põlde, mistõttu oli veelgi raskem sõjast üle saada ja põllumajandusele tegi see tohutut kahju. Kaevikutes leidus siiski rohkem positiivset, kui negatiivset. Kaevikusõdade kasutegur suutis korvata kahju, sest sõjas iseenesest oli neist palju kasu ja see mis sai kaevikutest peale sõda ei huvitanud ju sõja ajal kedagi. Seetõttu usungi, et Esimeses maailmasõjas oli kaevikute kasutamine õigustatud ja isegi probleemid siis ja hiljem ei muuda nende kasu sõjas. 6 II Tankid Juba enne Esimest maailmasõda mõeldi kuulikindla masina ehitamise peale. Kuna sõjapidamine oli muutunud ja võrdsete vastaste korral kippus sõda kujunema kaevikusõjaks, milles kummalgi poolel polnud kindlat edu, oli vaja masinat millega oleks võimalik ületada
Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. nt. Ma tean, et 2+2=4 9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Traditsiooniliseks on kujunenud arusaam teadmisest kui põhjendatud tõesest uskumusest. Seega: teadmine on õigustatud (põhjendatud) tõene uskumus. (ÕTU). 1) Õigustatud tingimus: Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud st et ma usuksin õigel alusel. Oletame, et ma usungi, et P on HIV posit.ja mu usk on tõene. Kui mu käest küsitakse, kuidas ma selle teadmise sain, siis pean tunnistama, et nägin unes. Hääled unenäost ei saa olla teadmise õigustuseks. Sellele tuginev usk võib osutuda tõeks, kuid ei saa anda alust teadmisele. 2) Tõesuse tingimus: “Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, peab ta tõesti olema HIV positiivne.” Tuttav on täiesti veendunud, et P on HIV pos.ja ütleb, et tean täiesti kindlalt, et P on HIV pos