Teada on, et roomlased olid varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju all.Kõik see kajastub roomlaste usundis, eriti nende jumalates. Kindel on see, et varasemal ajal austasid roomlasedloodusjõude ja vaime. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Nad uskusid, et riigi edu sõltub jumalate heasoovilikkusest, seepärast austati jumalaid vääriliselt. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all. Rooma riik suhtus ka sallivalt alistatud rahvase usundeisse. Nad soovisid,et nad avaldaksid austust ka tähtsamate rooma jumalatele. Rooma riigi tugevus seisneski just sellest, et riigil olid kindlad korrad ja kindlad juhid. Kõik seadused olid paika pandud, parim näide sellest oli 12 tahvli seadus, mis oli esimene Rooma seadustekogu. Riik oli alati ettevalmistatud kõigeks, nii heaks, kui ka halvaks. Tänu oma vallutustele olid nad kogunud nii palju võimu, mida oli raske purustada.
hiljem võtab idamaiste kultuste üksikuid elemente vastu ka ametlik religioon. Ilmusid erinevad prohvetid ja jutlustajad, eriti populaarseks sai Apollonios Tüanast, rakendas India religiooni sugemeid. Samuti ilmusid ka mitmesugused väike-aasia ja süüria kultused, egiptuse kultused(Isise kultus), juudi messianism ja muidugi kristlus, mis sai alguse Väike-aasia provintsidest ning lõpuks levis kõikjale, kuigi jäi algul eeskätt linnareligiooniks. --Rooma suhtus sallivat alistatud rahvaste usundeisse. Nõuti ainult austust ka rooma jumalate vastu. Rooma riigi religion ei jäänud uute kultuste tõttu küll täiesti kõrvale, ent hakkas oma senist tähendust kaotama, püsis eelkõige ametliku riigiusuna. Oma sügavamaid religioosseid tundeid usaldasid inimesed aga yha sagedamini idapoolse päritoluga jumalatele. Nt kreeka jumala dionysose kultus(bacchus). Kõige armastatuks kujunes aga egiptuse päritolu jumalanna Isis.
annaabi.ee 
