eelseid kultuure Ameerikas. Maiad on kuulsad oma matemaatika- ja astronoomiateadmiste, nulli 3 ning positsioonilise arvusüsteemi, samuti varjutuste ja Veenuse faaside tundmise poolest. (Foster 2002: 13) Maiade alad. Maiad püstitasid oma linnad kahes üsnagi erinevas piirkonnas – nende kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas ja levis hiljem Yucatani poolsaarele. Vanemal perioodil, mida kutsume Vana Riigi Perioodiks, elasid nad Usumacinta jõe ääres. Jõe mõlemal kaldal laiub tihe Lacandoni ürgmets, kus asub üks maiade märkimisväärsem asula Palenque. Usumacinta basseinis külgneb tegeliku ürgmetsa alaga veel väike ja madal tasandik Peten, kus meie aja järgi 1-2 sajandil tekkisid maiatsivilisatsiooni esimesed kivist linnad. 9-10 sajandi paiku kolisid maiaindiaanlased uuele territooriumile – Yukatani poolsaarele. (Stingl 1969: 47-48)
topograafia. Kesk- Petèni stiil Selle stiili eeskujuks võib pidada Tikali linna, kus asub kuus väga suurt püramiidplatvormi ning kõigil neil asub lihtne , ühe uksega ja katuselakaga tempel. Stiilile on iseloomulik suurtest kiviplokkidest konstruktsioonid. Hooneid saadavad tavaliselt steelid ja altarikompleksid, valitsejate ja jumalate baraljeefid kaunistavad silluseid, katuselakku ning templite ja paleede fassaadi ülaosa. Usumacinta stiil Usumacinta linnades: Palenques ja Yaxchilànis, kasutati leidlikumalt võlvi, mis võimaldas ehitada seinad õhematena ning lõhkuda templifassaadi kolme või rohkema ukseavaga. Paleedel oli mitu kaaristulaadset sissepääsu, mille rajamisel kasutati küll võlvi asemel ennekõike silluseid. Mõnes linna, näiteks Palenques, jõuti stuki kasutamisel erakordse tasemeni ning tugisambad ja ehitiste ülaosad kaeti valitsejate ja jumalate imetlemisväärsete skulptuuridega. Paljudes linnades