Kerli Vilimäe 11c Mis on üldse judaism ja kabala? Judaism ehk juutlus on peamisel juudi rahva religioon. Vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Kabala on 12. sajandil välja kujunenud juudi usulisfilosoofiline süsteem,müstikavool, mille kohaselt jumalik ürgalge on maailmaga seotud kümne sfääri ehk sefiraga, mille järgijad peavad läbima, et jõuda jumaliku vaimu tunnetamiseni. Taaveti täht Kaks põimuvat kolmnurka, mis moodustavad Taaveti tähe e heksagrammi sümboliseerivad kahesust, vastandute liitu, nii liha ja vaimu kui ka aktiivse ja passiivse printsiibi ühendust. On Iisraeli riigi embleemiks.
Silmapaistvamaid apolooge oli Justinos Märter ( surm. 165): · ristiusk on ainus õige usund ja ainus õige filosoofia · ristiusk on ajaloosündmustel põhinev usund, mille on arukas käsitlus jumalast ja sünnis jumalateenistus · antiikfilosoofia ja ristiusu vaheline vastuolu on näiline ... püüdis ühendada kreeka filosoofiat ja ristiusku, pani aluse traditsioonile. 2.sajandi keskpaigas saavutas õitsengu usulisfilosoofiline suund gnoosis ehk gnostitsism, mis sisaldas ainest ida müsteeriumidest, religioonist, filosoofiast, süsteemidest, judaismist ja ristiusust. See õpetus omandas aja jooksul kristliku ilme, Kristusest tehti kogu õpetuse keskpunkt. Gnostikud, kes sageli olid õppinud inimesed näitasid, et nad on kõrgema astme kristlased.Tavaline gnostikute ühendus oli õpetaja ümber koondunud seltskond. Koosolekud olid enamasti salajased ning nende õpetus tehti teatavaks ainuüksi liikmetele
õigustatud. 52 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Religioonidel on kalduvus pidada vaesust vooruseks. Näiteks piibel ütleb: "Õndsad olete, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik" (Lk 6,20) või ,,...sest hõlpsam on, et kaamel läheb läbi nõelasilma, kui et rikas sisse läheb Jumala riiki!" (Lk 18,25). Teodiike on usulisfilosoofiline, ratsionaalne püüdlus mõtestada ja selgitada pinget, mis eksiteerib vastandlike pooluste headuse (Jumal on hea) ja kurjuse (maailmas esineb kurjust, ülekohut, ebaõiglust) vahel. Vaesuse ja jõukuse usulise mõtestamise osas eristab Max Weber kaht liiki teodiiket materiaalse viletsuse ja materiaalse heaolu teodiiket: 1) Materiaalse viletsuse teodiike. Vaesemad ühiskonna kihid teinekord mõtestavad usuliselt enda
annaabi.ee 
