teadvustas ja mille üle ajakirjanduses palju arutleti. Eesti arhitektuur Eesti arhitektuuris võib jälgida rahvusvaheliste suundumuste vaheldumist ning esimeste arglike rahvuslikkust taotlevate ilmingute teket. Etteruttavalt võib ütelda, et viimases osas kuigi kaugele ei jõutud, piirduti rahvusliku ornamendi kasutamisega. 19. sajandi lõpukümnendeil võidutses neogootika, mis leidis tavaliselt lahenduse telliskivihooneis. Usuliikumised Suuri usuliikumisi pärast viimast vene usku siirdumist 1880. aastail Eestis enam ei toimunud. Valitsevaks jäi luteri kirik, mis patronaadi õiguse säilimise tõttu jäi härraskirikuks ja seepärast taunis rahvas sageli kirikukorraldust. Kasutatud kirjandus Lehed– VII PÄRAST ÄRKAMIST JA ENNE ISESEISVUST TÄN AM ET !! ! ÄHE S T EES LEE EP TÄN T!!N!U ANU
õnneks Eestis sellist asja ei ole. See on kindlasti üheks suurimaks põhjuseks, miks on hea olla just Eesti kodanik. Kui ma peaksin oma kodumaal tulevikus jääma töötuks, siis vähemalt pool aastat hoolitseks riik minu eest ning maksaks mulle tööturaha. See on suur luksus võrreldes anmus riikidega, näiteks USA ja Hiinaga. Kodutuks jäädes on olemas meil turvakodus ja varjupaigad, kus saaks ajutiselt elada ning sellist võimalust ei ole samuti paljudes riikides. Eestis ei ole erilisi usuliikumisi ja üldse usuga seoses rangeid reegleid. Terrorioht põhiliselt puudub, kuid seda ei saa lõplikult välistada Kõigil inimestel on vabad käes ja teevad mis tahes. Siin ei pea naised ööpäevaringselt kodus olema ega ennast katma mingitesse ebamugavatesse riietesse. Eestis ei tapeta inimesi ainult selle pärast, et ta rikkus mõnda usulist reeglit. Eesti kodanikud ei ole nii jõhkrad. Eesti on arenenud riik ning siin on palju võimalusi, näiteks internet, telefon, televiisor, suured
näiteks üleminek oma abikaasa usutraditsiooni või ka mistahes eelloetletud motiivides, mis nõrgendab inimese sidet oma kodukuuluvusega. Omaette teema on allesjääjate suhtumine minejatesse. Üldine tähelepanek on, et usutaganejatesse suhtutakse leebemalt kui üleminejatesse. Esimesel juhul on tegemist kadunud hingedega, kelle jaoks on tagasitee koju avatud. Teisel juhul tunnetatakse pigem reetmist ja elatakse läbi kahjutunnet.. Erinevates maades on võrdlevalt uuritud erinevaid usuliikumisi ja –organisatsioone, püüdmaks hinnata ja analüüsida nende lahkumise määra ja põhjusi. Üldistatult võib tähendada seda, et usulistest organisatsioonidest lahkuvad kolm suuremat gruppi inimesi. Need on konservatiivsed otsijad, kelle jaoks liberaliseerivad usuorganisatsioonid ei ole vastuvõetavad. Teiseks abiellumise tõttu mujale minejad. Kolmanda grupi moodustavad need, kes on jõudnud oma religioonini ja ei taha seda siduda ühegi organisatsiooniga.
Usuti, et koostöö ja misjon (eriti sisemisjon) viivad kristlust edasi. Teiseks sambaks oli liikumine Faith and Order, mis sünnib pärast Esimest maailmasõda. Üritatakse kirikuid liita õpetuse alusel, peetakse õpetuslikke diskussoone ja konverentse. Kolmandaks liikumiseks pärast Esimest maailmasõda oli Life and Work liikumine, mille algatajaks oli Rootsi kiriku peapiiskop Nathan Söderblom, kes teenis silmapaistva liikumise juhtimise eest Nobeli rahupreemia. Erinevaid sõjajärgseid usuliikumisi nimetati ka praktilise usu liikumisteks, üritati lahendada sotsiaalpraktilisi probleeme kiriku abil. Kiriklik vaste Rahvasteliidule sai nimeks ''Maailmaliit rahvusvahelise sõpruse edendamiseks kirikute kaudu''. Igas riigis oli oma komisjon, mis moodustasid omakorda rahvakomiteed. Liidu hiilgeajad jäid 1920. aastatesse, lakkas tegevusest 1948. aastal. Kõigi liikumiste baasil otsutati pärast Teist maailmasõda luua uus liikumine ehk Kirikute maailmanõukogu, mis
annaabi.ee 
