Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja on, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Mis põhjustab kihistumist? Raha, majanduslik olukord riigis, ligipääs võimule Eesti kui Euroopa kõige usuleigem maa Eestis on mitmekesine religioon, st meil pole juhtivat religiooni, vaid on usuvabadus. Suurem osa eestlasi on ateistid. Kas haridus on sotsiaal-majanduslik näitaja? Jah - Paremat haridust omades on suurem tõenäosus tööturule sisenedes tööd saada, samuti eelistavad tööandjad kõrgema haridusega inimesi tööpositsioonidele. Ei - Hea haridus omab küll positiivset mõju tööd otsides, kuid lisaks sellele on tähtsad ka oskused oma erialal ning sidemed tööturul.
põllumehed. Seostasid oma riigi tulevikku just Jaan Tõnissoni nimega. Jüri Jaakson, Peeter Põld, aga kõik nad jäid siiski Tõnissoni varju. Kongressil toimus ka lõhenemine - tekkis vastuolu Rahvaerakonna ilmalikuma ja klerikaarsema tiiva vahel - küsimus, mis peab saama Eesti luterlikust kirikust. Räägiti, milline peab olema kiriku ja riigi lõhe. Kas tulevikus peaks kooliõppekavades olema usuõpetus või mitte. Rahvaerakonna kongressil märtsis jäi peale just usuleigem pool eestotsas Peeter Põlluga - usuõpetus tuli edaspidi õppekavadest välja arvata. Klerikaarne pool teatas, et astub erakonnast välja ja lõid Kristliku Rahvaerakonna. Toonitasid kirikuga seotud küsimusi, mis peab saama kiriku varadest - leidsid, et kõik need varad, mis seni kuulusid kirikule, peavad kirikule jääma. Iga kogudusel on oma vara. Kaitses ennekõike ususõpetust, mis peab jääma kooli õppekavadesse sisse. Lisaks kirikumeestele oli ka mitmeid ilmalikke