lapsstaare,Kas oskamatus meedia huvi vastu teda hukule viiski? Loogilise järeldusena usume,et ükski 16 aastane teismeline ei oskaks või suudaks sellise tähelepanuga nagu tuntus ümber käia.Britney tegi rumalusi,mis häbistasid teda terve maailma silmis,kuid siiski leidus tal tahet sirge seljaga p[sti t]usta ning seljatada k]ik halb.Ta tõusis justkui fööniks tuhast et taas särada ja nautida seda säravat rambivalgust.Kuigi paljud meist ei usukunud,ega lootnudki lapsstaari laval enam esinemas näha..Palju räägitakse kuulsusest kui kingist,kuid kas see on ikka kink? Kõigil pole privileege selle "kingi" ees.Kuulsus ja tuntus on kindlasti hiilgeaegadel kingiks ja halvematel aegadel koormaks.Kindlasti kadestab kuulus staar tavakodaniku elu sest "tundmatul" on igapäevases elus vabadus,teda ei piira tuhanded kõmupiltnikud,ta ei pea olema alati välimuselt perfektne tal võivad olla inimesel võivad olla silme all
lõplik ning maas ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi. Ta uuris nende arengut ja eluviise, tema käsitlustes leidub võrdleva meetodi algeid. Oma pedagoogiks jagas Aristoteles kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades väga kaht viimast. Aristoteles austas Platonit väga, kuid ei nõustunud ühe Platoni filosoofia alustalaga, milleks oli, et on olemas kaks maailma. Aristoteles aga ei usukunud, et on olemas kaks maailma, ta oli väga kindel, et on olemas vaid üks maailm, see sama kus me elame ja mida me kogeme. Aristoteles oli esimene, kes kaardistas paljud teadusvaldkonnad ning andis neile oma töödega nimed, mida kasutatakse tänapäevani. Ta lõi neil ka terminoloogia, mis on samuti tänini kasutusel. Tema esimene tähtis otsus oli, et asjad pole ainult mateeria, millest aineliselt koosnevad, vaid tähtis on asjade juures ka nende vorm
mis oli räsinud paljusi riike, nii ka Eestit, kes mitte ainult ei pidanud üle elama maailmasõda, vaid ka samal perioodil peetud Vabadussõda. Sellest tuldi välja üsna edukalt ja tekkis isegi arvamus, et nüüd on sõjategevus läbi. Küll aga hakkasid Euroopas 1920.-1940. aastate vahel asjad taas käärima ja juba peagi oli kuulda sõjamadinat nii Euroopas kui ka Aafrikas. Vaatamata sellele, et Euroopas ja Aafrikas käis pidev sõda, tundus see meie rahvale kauge ja võõras. Keegi ei usukunud, et see lõpuks ka siia jõuab. Kui sõda ükskord päral oli, tuli Eesti meestel teha väga olulisi valikuid – kelle poolel sõdida, kas Nõukogude Venemaa või Saksamaa. See referaat räägib neist Eesti meestest, kes valisid enda jaoks Saksa armee. Kes nad sellised olid, kuidas nad selle tee valisid ja mis olid nende ülesanded – sellest saab teada järgmiseid lehekülgi lugedes. Meeldivat lugemist! 3
annaabi.ee 
