jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Denis Diderot (1713-1784) paistis XVIII sajandi teise poole prantsuse kirjanduses silma oma poleemiliste teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest. Teda köitis eeskätt draama. Inglise kodanlasedraamade eeskujul kirjutas ta näidendid "Vallaspoeg" (1757) ja "Perekonnapea" (1758). Oma osa romaani arengusse andis ta teostega "Nunn"(1760) ja "Fatalist Jacques"(1773) Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13-aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees
Oma traktaatides ründas Rousseau ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde: Kirjutage ka lihtsatest inimestest, laiendage vaatevälja! Rääkige lihtsat keelt! Eemale tsivilisatsiooni mõjuväljast, tagasi loodusesse! Rousseau enda ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. Teda peetakse romantikute eelkäijaks, kuna ta avaldas suurt mõju romantilisele kirjandusele. Diderot - mitmekülgne intellektuaal ja karm usukriitik, kes võitles aktiivselt eesrindlike kodanike ideede eest. Tal oli entsüklopeedialiste teadmistega filosoof, kes koostas esimese prantsuse entsüklopeedia. Tema juhtimisel ilmus kokku 17 köidet ning 11 lisaköidet. Ta kirjutas ka veel inglise kodanlasedraama eeskujul näidendeid ja avaldas teoreetilisi töid, milles käsitles draama esteetikat, kutsudes üles hülgama klassitsismi rangeid piiranguid. Defoe - esindas inglise valgustuskirjanduses keskklassi vaatepnkti, mille järgi on
annaabi.ee 
