piirang. Siin seguneb lõbus tõsisega, pateetika naljaga. Ka teemade poolest säilitab teater oma mitmekesisuse. Barokkdraama laieneb jõuliselt sümboolika ja allegooria poolest. Püüeldakse suurte üldistuste poole. Näitlejad on sisemiselt keerulised, tihti püüab autor nende kaudu näidata mõnda vastuolu. Tegelased peegeldavad kriisiaja ühiskonna inimese allakäiku. Barokkdraamas toimub ka vastandamist. Kuna sel ajastul on palju usulisi konflikte, ajendavad need usukonfliktide süvenemist barokkdraamasse. Tirso de Molina Tirso de Molina oli vaimulik näitekirjanik. Ta kirjutas näidendeid tõsistel usuteemadel nagu valikuvabadus ja ettemääratus. Lisaks usulistele näidenditele kirjutas Molina ka mineviku- ja kaasajaainelisi teoseid nagu mõõga või mantlikomöödiad. Tema tegelased on äärmiselt psühhologiseeritud. Ta annab oskuslikult tegelaste mõtteid ja tundeid edasi. Tirso de Molina sai kuulsaks näidendiga „Sevilla pilkaja ja kivist
erandlitult ülikooliharidusega inimestest. Pooled vaimulikud pärinesid saksa aladelt. Kõigepealt kutsus keegi mõisnikest Saksamaalt koduõpetaja, kes andis mõisniku lastele koduõpet, pärast seda kui oli mõisnike jaoks piisavalt tõestanud, siis vakantsuse korral valiti ta pastoriks. Sissesõitnud pastorid ei osanud kohalikku keelt, jätkuvalt oli probleemiks, et pastor ei suutnud talupojaga suhelda. Pietism Vagadusliikumine. Religioosne uuendusliikumine. Euroopa usukonfliktide olukorras luterlus oli suhteliselt ühtne nähtus. Olukorra rahunedes hakkasid ka luterluse sees tekkima mitmesugused erinevad usuvoolud, luterluse ühtsus hakkas aegamööda lagunema. Erinevates piirkondades erinevad olukorrad, alates 17.saj lõpust peale ortodokse luterluse kõrval kaks suuremat konkurenti, pietism ja valgustus. Mõlemad pakkusid konkurentsi ortodoksele luterlusele. Pietism hakkas levima saksa aladel,
annaabi.ee 
