teotamine aadlike poolt. ,,prohvet maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teisend vormid ümberasumine ja usuvahetus. Viimane omandas 19 sajandi teisel poolel otse hullustuslikud mõõtmed. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest nagu tõotatud maale viiva valge laeva ootamine lasnamäel mais-juunis 1861 ja maltsvetlaste julm peksukaristus nn albu veresaun sama aasta oktoobris. Romaani seseeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus väljarännanute elust krimmis. Triloogia kõigis kolmes teoses kujutatakse agraarrahutusi mille on esile kutsunud talurahva sotsiaalne seisund peamiseks probleemiks on seetõttu kõigis romaanides viletsuse tekitaja ja selle all kannataja suhted. Aadli ja talupoja vahekordi oli vilde varem korduvalt puudutanud kuid oli jätnud vastuolud kas hoopis lahendamata või teinud seda küsitavalt.
ning nende alamuslikku asendit võrreldes saksa linnakodanlusega. Romaan pakub ulatuslikke iseloomustavaid pilte Tallinna tolleaegsest elulaadist, eriti käsitööliste keskkonnast. ,,Prohvet Maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teised vormid- ümberasumine ja usuvahetus. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest, nagu ,,tõotatud maale" viiva ,,valge laeva" ootamine. Romaani süzeeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus väljarännanute elust Krimmis, mida seostavad hõredad faabulaelemendid. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 202-203) Kasutatud materjalid Sõgel, E. 1969. ,,Eesti kirjanduse ajalugu III köide" Tallinn: Eesti Raamat Hennoste, Märt. 2003. ,,Kirjandus 9. klassile" Tallinn: Avita (sissejuhatus)
annaabi.ee 
