sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Maalis ekspressiivses maneristlikus laadis portreid ja usulise sisuga kompositsioone. Suur osatähtsus oli ka müstilisel nägemuslikkusel. Teoste ülesehitus oli barokipäraselt dünaamiline, keerukas ja mitmeplaaniline. Pärast El Grecot lõid tumedatoonilisi ja usuhardaid pühakupilte Jusepe de Ribera (1590-1652) ja Francisco de Zurbaran (1599-1664). Zurbaran oli Velazqueze kõrval suurim realist hispaania maalikunstis, seejuures aga hoopis ühekülgsem. Maalides valitseb karge ja askeetlik põhitoon. Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke üldse on Diego Velazquez (1599-1660) - tõetruude, suure inimestetundmisega loodud portreede autor. Ta maalis väga realistlikult ja sellepärast said paljud ta pildid suure kriitika osaliseks
Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Pärast El Grecot lõid tumedatoonilisi ja usuhardaid pühakupilte Jusepe de Ribera (15901652) ja Francisco de Zurbaran (15991664); enam värvi ja kergust on Bartolome Esteban Murillo (16181682) kuusirbil seisvates madonnades, kelle ümber pilvede vahel lendlevad inglikesed; selle aja kohta üsna elulised on Murillo pildid tänavapoistest. Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke üldse on Diego Velazquez (15991660) tõetruude, suure inimestetundmisega loodud portreede autor. Teda tunnustas õukond ja ta sai luua sadu pilte
annaabi.ee 
