Inspiratsiooni saamiseks reisis ta ka Lähis-Idas ning Põhja-Aafrikas. Samuti käis ta tihti looduses. Kuulsuse saavutas ta oma esimese teose ,,Madam Bovaryga", mis ilmus 1857. ,,Tundekasvatus" (1862) vaatleb oleviku poliitilisi ja ühiskondlikke sündmusi. ,,Salambo" (1862); on ajalooline romaan, mis viib lugejaid 3.sajandil eKr Kartaagos toimunud orjade ülestõusule. See on traagiline armastuslugu, mida on kõrvutatud ka ,,Madam Bovaryga". Lisaks on teal ilmunud ka usufilosoofiline teos ,,Püha Antoniuse kiusamine", novellikogu ,,Kolm lugu" ning teisigi teoseid. Tema looming pole suur, kuid olemasolev on väga kunstimeisterlik. Kirjandusloos peetakse teda aga objektiivse romaani loojaks. Tema tegelased unistavad elust kusagil mujal kus armastus viib võidule, ent tegelikult toob see vaid huku. Flaubert oli ka perfektsionist, ta avaldas vaid teoseid mis olid viimase piirini viimistletud (näiteks on Emma Bovary
F. võitis siiski. Ka tema edaspidine looming on kantud vihast ja põlgusest enesega rahulolevate ning piiratud kodanlaste vastu, eriti oma põlvkonna kujunemist käsitlev ,,Tundekasvatus" (1869), mis samuti lahkab tegelikkuse ja romantiliste unelmate vahekordi. Postuumselt ilmus ,,Bouvard ja Pecuchet". Flaubert on mitmes teoses käsitlenud ka ajaloolist ja legendaarset ainestikku, nagu traagiline armastuslugu muistses Kartaagos orjade ülestõusu taustal romaanis ,,Salambo", usufilosoofiline ,,Püha Antoniuse kiusamine" ja novellikogu ,,Kolm lugu". Tema ilukirjanduslik looming poel mahult suur, kuid seda kaalukam kunstimeisterlikkuse ja ideelise sügavuse poolest, mis tõstab ta nii oma ajastu kriitilise kujutajana kui ka järelpõlvede õpetajana maailmakirjanduse klassikute hulka. 4. ,,Madame Bovary" analüüs 5. Ülevaade ,,Noor-Eesti" tegevusest "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna
annaabi.ee 
