Õitsengu saavutas hoopis klaasimaal e vitraaz. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraazid olid eelkõige valgust läbilaskvad seinad, mitte maalid tavalises mõttes.suurepäraseid toeseid loodi miniatuurmaalis (käsikirjalised piiblid, palveraamatud, kroonikad, luuleraamatud) kõik on rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. TÖÖ Bütsantsi kirikukeskus, bütsantsi kultuur, bütsantsi usuelukeskus (hagia sophia katedraal) teada kiriku põhiplaani (kuppelkirikud) tsentraalarhidektuur on sama aga ruumi keskelt on võrdne. Küsimused seotud kirku kaunistamisega, millega kaunistati kirikut? Põhiline asi oli mosaiik. Aga ka ikoonid (eeskuju võetud egiptusest, üks esimesi monumentaalmaale, tahvelmaal. Veneõigeusukirik jätkab bütsantsi traditsioone. Bütsantsis kreeka keeles kiriku teenistus, mingi kuulus ikoonimaalija teophanes kreeklane
Hagia Sophia oli Konstantinoopoli ja kogu Bütsantsi suurim kirik. Kiriku sisemust kaunistasid toredad mosaiigid. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasi segu smalti, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Värvilistest smalditükikestest laotud figuure ümbritses kuldne foon, mis tõi värvitoonid eriti esile ja lõi piduliku meeleolu. Idamaad mõjutasid Bütsantsi tugevalt. Sealt on pärit stiliseerimine (lihtsustamine). Range poos, pinnaline kujutamine. Bütsantsis pole alati usuelukeskus olnud. Vahepeal on see viidud Caravennasse. Põhiliselt kasutati ikooni, esimene tahvelmaal. Eeskujuks Egiptuse ja Süüria muumiaportreed. Ristiusukogudustes olid märtrite ja pühakute pildid surnukultuse tõttu suures lugupidamiseskultuspilt ehk ikoon. See on pärnalaudadele liimitud lõuendile maalitud pilt. Bütsantsi ajal valitses Leo III, ei pidanud ikoonmaale tähtsaks. Järgmine valitseja Constantinus V keelab ära ikoonid. Tekkisid pildisõjad 8. sajandil,mis kestsid
annaabi.ee 
