töötama siia. -) Vene võim ei seganud Luteri usus toimuvasse ning Luteri usus levisid erinevad usuvoolud. *) Kehtis 1686 aastal vastu võetud Rootsi aegne kirikuseadus, kuni aastani 1832. *) Eesti aladel oli umbes sada kirikukihelkonda. *) Mõisnik tegutses kui kirikupatroon ja ütles, kas üks või teine inimene saab kirikuõpetajaks või mitte. * 18. sajandi esimesel poolel tekkis Luteri usuvool nimega Pietism, kus selgitati ja kontrolliti, kuidas inimesed usudogmadest aru saavad. -) Pietismist kasvas välja hernhuutlaste ehk vennastekoguduse liikumine talupoegade seas. *) Toonitati väga vaga ja jumalakartlikku elu; tuli olla alandlik ja pöörati tähelepanu kõlblusele. *) Talupojad ise hakkasid tegelema jumalasõna selgitamisega. *) Kogudustele ehitati ka ühiseid palvemajasid. -) Mango Hans kirjapanduna on säilinud suur hulk vennastekoguduse laule ja jutlusi.
18.sajand oli valgustuse ja revolutsioonide sajand: Valgustusajastu: 1713/1721 (Hispaania pärilussõja ja põhjasõja lõpust) kuni 1770.aastani. 18.sajandit võib nimetada ,,filosoofia sajandiks". Kui varasematel sajanditel oli oluliseks religioon, siis nüüd tõusis olulisele kohale filosoofia. 18.saj on Euroopa ajaloo oluline pöördepunkt. Tänapäeva maailmavaate juured on valgustuses. Valgustusfilosoofia mõjutajateks on 17saj teadusrevolutsioon ning autoriteetidest ja usudogmadest vabanemine ja Inglismaa riigikord ning John Locke (põhiseaduslik monarhia ja parlamentarism). Valgustus arenes Prantsusmaal (entsüklopedistid) aga poliitilist rakendust leidis esialgu (enne 1789) väljaspool Prantsusmaa piire nn ,,Saksa maailmas" (valgustatud absolutism) ja Põhja-Ameerikas (USA demokraatliku riigi loomine 1775-1783). Valgustuse mõju oli suurim arenenud Lääne-Euroopas aga mõjutas palju ka Venemaad. Tippajastuks on 1730.-1770. aastad.
annaabi.ee 
