Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete kultuurrahvaste ja teiste Vahemeremaadega nii maitsi kui meritsi; neist maist sai filosoofia palju ergutust. Filosoofilise mõtte arengut soodustas meresõiduks ja kaubanduseks hädavajalike astronoomia- ja geograafiaalaste teadmiste omandamine ning ka kodumaiste toot-like jõudude arengu jälgimine. Teadusliku maailmavaate tekkimist hõlbustas preestrikasti ja usudogma puudumine. Joonia oli 7. ja 6. saj. e.m.a. kreeka kultuuri keskus. Mileetoses, Joonia tähtsaimas linnas, tekkis joonia natuurfilosoofia. Selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad. Maailma käsitati seejuures ühtse materiaalse tervikuna. Urgalgeks pidas Thales vett või niiskust, Anaximandros apeironit ja Anaximenes õhku. Kõigi kolme arvates oli
silmapaistvam esindaja Fernand Braudel. Neid on eriti huvitanud sotsiaalajalugu, rõhuga sotsiaalstruktuuridel ja pikaajalistel ajaloolistel trendidel. Leitakse, et jutustamise asemel peaks ajalugu rohkem tegelema struktuuride analüüsiga. Simiand: sotsiaalsed faktid on olemuselt psühholoogilised ja järelikult subjektiivsed. Objektiivne on miski, mis on sõltumatu inimese spontaansusest, näiteks seadusesäte, usudogma, ebausk, tava, omandivorm, sotsiaalne organisatsioon, mingi tööjaotus, teatud vahetusvorm, teatud elamis või riietumisviis või moraalne käsitus. Objektiivset reaalsust võib tunnetada ja analüüsida ainult abstraktsiooni kaudu. Abstraktsioon üheaegselt isoleerib ja paigaldab objektiivsuse. 26
annaabi.ee 
