Kuna vaimulikud ei abiellunud ega saanud ka järglasi toimus vaimulikkonna juurdekasv seisustega seonudvalt ülemvaimulikud ja alamvaimulikud. Kiriku peaks oli Paavst. Kõiki vaimulike võis eristada ja liigitada ka nende riietuse järgi. Ka iga orduvaimuliku võis liigitada tema rüü värvide järgi ordusse. Keskajal oli üks oluliseimaid joonisee, et jumala armu sai ainult läbi kiriku. Preester viis läbi seitset sakramenti ja vaimuliku sõna oli usualuseks. Keskaja lõpul 1517 toimus kiriku reformatsioon, mille käigus kujunesid välja protestantlikud kirikud ja riigid. Kogu senine kiriku süsteem protestantlikes kirikutes muutus. Näiteks usualuseks sai piibel. Katoliiklikus kirikus jäid püsima vanad tavad. Kasutatud kirjandus: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/keskaja_pedagoogika_kuj unemine.html http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10087&show=10114 http://kristlus.varstukk.edu
Martin Luhter (10.november 1483 18.veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Luterlik kirik: · Piiblit peetakse autoriteetseks usualuseks. · Üldine preesterluse põhimõte. · Õndsaks saab ainult läbi usu. · Kirik instututsioonina pole hädavajalik. · 7 sakramendist võeti 2 ristimine ja armulaud. · Rahvuskeelne/Emakeelne jumalateenistus. · Lihtne kirik maalid ja muu säärane lõhuti, põletati. · Kaotati preestrite abielukeelu nõue. · Likvideeriti kloostreid. Augsburgi usutunnistus ja usurahu: 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad
annaabi.ee 
