saanud saksamaalt pärit usuliikumine, levis talurahva seas pietismist - pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust · ratsionalism - 18.saj. moevool haritlaste seas, mis rõhutas rahva hariduse ja teadmiste tähtsust ja kritiseeris valitseva ühiskonna korraldust · 1731.a. - koolikohustusnõue 7-12.a. lastele Liivimaa kubermangus, Haridus oli tähtis, et saadaks usualased teadmised(Katekismuse tundmine, kirikulaulude laulmine ja piibli lugemine) · koolikohustuse alternatiiv - koduõpe - kord aastas pidi kooliõppel lapsed kirikuõpetajale oma teadmised ette kandma · 1765.a. - Liivimaa maapäev võttis vastu uue koolikohustusnõude, mille järgi pidi iga suurema mõisa omanik rajama kooli · 18.saj. teisel poolel hakati välja andma eestikeelset ilmalikku kirjandust(maarahva kalendrid, ilmaennustused) · F.G
suguvõsa vahel. Rootsi XI-XIII saj Kuningavõim on nõrk ja Kesk- ning Lõuna-Rootsi suurnikud haaravad omale suure sõltumatuse. Samal ajal kasvab kiriku võim: 1153. a. Linköpingi kirikukongressil suudetakse panna rootslased maksma paavstile maksu. 1164. a. pühitsetakse Vana-Uppsalas ametisse esimene rootslaste peapiiskop. Rootsi XI-XIII saj 1248. a. Skänninge kirikukongressil likvideeritakse rootslaste usualased eritingimused (vaimulike valimine; toomkapiitel; vaimulike abielu). Enamik kloostreid (XII saj) kuulus tsistertslastele. XIII saj rajati frantsisklaste ja dominiiklaste ordude kloostrid. Rootsi XI-XIII saj Kloostrid edendasid linnaelu ja õpetasid talupoegi (aedade rajamine, haigete põetamine, tellisepõletamine). Mõjutusi toodi arhitektuuri, kunsti, käsitööle, õigusemõistmisesse ja perekonnanimede panekusse. Mõned rootslased asusid õppima välismaa ülikoolidesse.
annaabi.ee 
