Vaimulikud: Koolitasid end teiste arvelt. Vaimulike seas oli väga suur hierarhia. Alustades alamastme mungaga lõpetades paavstiga.Vaimulik oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletud. Munk peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlasele. Aadlikud: Kuni 7 aastaseks saamiseni kasvati kodus, hiljem ranges sõjakoolis ( hiljem saatis isa poja kogenud aadli juurde) Isa valis poja hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli surmani. Samuti kuulus õigeks aadlikuks saamise juurde ka käitumisreeglite tundmine. Talupojad: Ülesandeks oli esimest kahe seisust ülalpidada. Ordud: Tsistertslaste (11.saj.) eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, allutatud rangele distsipliinile. Dominikaanid (13.saj
Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Turniir rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika vapiteadus, vapindus heerold turniiri juht, vapinduse asjatundja Isa valis poisi hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistaks, mõnikord isegi juba siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Kui ta oli umbes neljateistkümnene, sai temast kannupoiss ja teda hakati rüütliks välja õpetama
Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised- ja relvaharjutused. Poisid pidid jooksma, hüppama, ronima, vallutama mängukindlusi. Arendamaks poiste lihaseid lasti neil loopida raskeid kive, nad pidid ujuma pikki distantse, heitma oda, laskma vibust ja omavahel maadlema. Need harjutused lõid aluse rüütli põhioskustele – ratsutamiskunstile ja relvakäsitsemisele.5 Isa valis poisi hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. 6 Seda sama tegi ka Guillaume le Marechal, kes seisis vankumatuna noore kuninga Henry II kõrval igal turniiril ja lahingus senimaani, kui kuningas teda arvatava reetmise tõttu oma õukonnast välja viskas. Kuid siiski see ei heidutanud Guillaume le Marechali, sest ta teadis, et kuningas ei saa ilma temata hakkama ning varem või hiljem tuleb kuningas teda tagasi oma õukonda paluma. Kuningas oli ilma
1950 märts- EK(b)P KK VIII pleenum- Arutati kodanliku natsionalismi vastu võitlemist. Käbin nõudis väga jõuliselt 1950. a II poolel Karotamme, Veinari ja teiste järelkaristamist. Karotamme ja Veimeri "järelkaristamine" 1950. aasta märtsipleenum: põhjused ja tagajärjed: Põhjusteks siis, et Eesti juhtkond näis olevat liialt isepäine, polnud suutnud täiesti Moskvat rahuldavalt läbi viia 1949 küüditamist ning ei osanud end ka enam Moskva soosingusse tõsta. Stalin otustas endale ustavama juhtkonna pukki seada. Selleks toodi Eestisse mitmeid tegelasi, kes pidid pinda ette valmistama, eriti Moskalenko, kellest sai uus siseminister. Märtsipleenumil siis süüdistatigi senist juhtkonda kodanlikus natsionalismis ja nad pidid pillid kotti panema. Käbin ja tema meeskond (ehk enamasti Venemaa eestlased) said võimule. Eesti NSV koht L. Beria "uues rahvuspoliitikas": J. Stalini surm ja "kollektiivsejuhtkonna võimuletulek." (Stalini surm ehk lahkus kõige võimsam