Neist u. 4000 pärines Eestimaa ja 8000 Liivimaa kubermangust. Ligikaudu 11% ümberasunutest pöördus küll peatselt kodumaale tagasi. Kokku rändas selle ümberasumislainega Venemaale 18 000 – 20 000 eestlast, sh. Vologda kubermangu siirdus u. 7000 inimest – neistt lõviosa (6000) rändas välja Võrumaalt. Uusi asundusi tekkis aga ka vanades asukohtades Peterburi ja Pihkva kubermangus. 20. sajandi algul ulatus väljaränne ka lõpuks Vaikse ookeanini Kaug-Idas - tekkisid eesti asundused Ussuurimaal, kuhu asusid peamiselt eesti randlased Hiiu- ja Saaremaalt 19. sajandi lõpust esines ka väljaränne üle riigipiiride - teistesse Euroopa riikidesse kui ka üle ookeani Põhja-Ameerikasse. Elukohad valiti enamasti suurematesse linnadesse, aga USA-s ja Kanadas ka maale. Esimesed eestlaste maa-asundused Uues Ilmas rajati sajandivahetuse paiku ja nimelt just Venemaa eesti asundustest edasirännanute poolt. Väljarännanud eestlaste arvu enne I maailmasõda hinnatakse Euroopa riikides
Okkaid on võrsetel harvemalt kui siberi seedermännil, püsivad võrsetel 2...3 aastat. Käbid noorelt punakad, valminult rohekad, enne varisemist pruunistuvad, mitteavanevad, 10...15 (20) cm pikad, läbimõõt 5...10 cm, seemnesoomuse tipp (apofüüs) väljapoole kõverdunud. Seemned õlirikkad (65 %), söödavad, paksu kestaga ning suuremad kui teistel seedermändidel, käbis keskmiselt 150 seemet. H=20...30 m, läbimõõt u. 1 m. Esineb looduslikult Ussuurimaal, kus on üks tähtsamaid puuliike. Kasvab samuti Kirde-Hiina ja Kirde-Korea mägedes. Puit on lülipuiduga, roosakas, väärtuslik, kerge. Eestis esineb harva, dekoratiivne tähtsus. Sugukond Cupressaceae Bartl. Küpressilised Küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda kuulub 20 perekonda u 130 liigiga, nad on kahe- või ühekojalised püstiste või laiuva võraga rikkalikult © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 36
annaabi.ee 
