muldadel ega talu hästi happelisi muldi. Muld peab oleme toitaineterikas ja küllalt niiske. Liigid harilik pirnipuu (P. Communis) Pyrus pyraster; Mets-pirnipuu - Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või pirnjad, ebameeldiva maitsega. Eestis pärismaine. Kasvab haruldasena Lääne-Eestis, looduskaitse all. Ussuuri pirnipuu (P. Ussuriensis) - Kuni 10 m kõrguseks kasvavad asteldega varustatud ümara võraga puud kasvavad Venemaa Kaug- Ida ja Kirde-Hiina aladel alusmetsarindes.Võrsed noorelt viltjaskarvased, hiljem paljad, lehed ümarad 4-10 cm pikad, teritunud tipuga ja peensaagja servaga, alt karvased, pealt läikivad paljad. Sügisvärv kollane kuni punane. Õied suured (3-4 cm), lõhnavad, kännastes. Õitseb enne lehtimist mais. Viljad ümarad, 2-4 cm läbimõõdus, söödavad kuid veidi kibedad. Sobib parkide
Õied kahesugulised, viietised, valged kuni punased, koondunud kobaraisse. Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena. Perekonnas ca 35 liiki, millised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik. Ussuuri pirnipuu (Pyrus ussuriensis Maxim.)Kuni 10 m kõrguseks kasvavad asteldega varustatud ümara võraga puud kasvavad Venemaa Kaug-Ida ja Kirde-Hiina aladel alusmetsarindes.Võrsed noorelt viltjaskarvased, hiljem paljad, lehed ümarad 4-10 cm pikad, teritunud tipuga ja peensaagja servaga, alt karvased, pealt läikivad paljad. Sügisvärv kollane kuni punane. Õied suured (3-4 cm), lõhnavad, kännastes. Õitseb enne lehtimist mais. Viljad ümarad, 2-4 cm läbimõõdus, söödavad kuid veidi kibedad