peensoole. Ülesanneteks on vee (+ veeslahustuvate vitamiinide) ja mineraalsoolade imendamine, jääkainete väljutamine. Jämesoole osad ja alaosad: A.Umbsool (caecum) + ussripik (appendix vermiformis) s.o. rahvakeeles “pimesool” B.Käärsool (colon) – 4 alaosa – ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. C.Pärasool (rectum) Jämesoole seina ehitus: A.Limaskest: Limaskestal tavalised kihid (vt.!), iseloomulikud: soolenäärmed on peamiselt limanäärmed, soolehatte ei ole, ussripikus koondlümfifolliikulid – nn. soolemandel (tonsilla intestinalis) B. Lihaskest: Ringkiht ühtlaselt paigutunud, pikikiht koondunud kolmeks paelaks (taenia) – jooksevad kokku ussripiku alguskohta, pärasoolel pole näha. Lihaskest tekitab poolkuukurrud (plicae semilunares) – ulatus ca 1/3 ümbermõõtu (ei ole pärasooles), ja nende vahele jäävad kopad (haustra). c. Jämesoole väliskest:
Peyeri naastud. Peensoole limaskesta päriskiht koosneb põhiliselt kohevast sidekoest, milles leidub plasmarakke, eosinofiile ja lümfisõlmi. Peensoole algusosas on lümfisõlmi vähe, niudesooles suureneb nende arv märgatavalt. Paiguti moodustavad nad seal suuri kogumeid – Peyeri naaste. Limaskesta hattudes on päriskiht rikkalikult varustatud verekapillaaride ja keskse lümfisoonega. Jämesoole epiteeli päriskihis on rohkesti lümfoidse koe kogumeid, eriti rohkesti on neid umbsoole ussripikus, mis on otsekui mingi lümfaatiline elund, mistõttu nimetatakse teda mõnikord “soolemandliks”. 3. Limaskestadega assotseeruv lümfoidne süsteem ja selle roll immuunsüsteemis. IgA-l mingi keskne osa Limaskestadega assotsieeruv immuunsüsteem kuulub adaptiivse immuunsuse hulka. Ta tagab lokaalset kaitset kogu keha ulatuses, paiknedes peamistes antigeenide sissetungimise väratites ning moodutab 50% kogu lümfoidsest koest
annaabi.ee 
