paigale... Näit: konn keksib ise ligi, sattudes sedasi söögiks. Tegu on nimelt sellega, et mitte rästiku pilk pole hüpnotiseeriv, vaid konn ei pane rästikut, kes liikumatult paigal on, üldse tähele. Konn näeb vaid rästiku kiirelt liikuvat keelt ja peab seda lendlevaks röövikuks st. putukaks ning liigub oletatava toidu poole, sattudes sedasi hoopis ise söögiks. No ja sealt tulebki arvamus - hüpnotiseeriv pilk... Ussilised ei pilguta silmi. Seetõttu vana naha st soomuse vahetusperioodi aeg nad näevad natuke viletsamalt. Kui vahetub nahk st. soomus, vahetuvad ka n.ö. silmalaud. Silmadest veel niipalju, et kõigil mürgistel ussilistel on kassilik pilk, mittemürgistel aga ümmargune. Vaadates neid tundemärke saab ka eristada mürkmadu "tavaussist". Ainuke erand on kobra, temal on silmad ümarad, kuid iseloomu muutudes muutub ka tema pilk...
* Looduspargid (nt Otepää ja Haanja kõrgustikel) * Programmialad (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala) 20. Kuidas jagatakse loomariiki? Selgroogsed ja selgrootud. 21. Nimeta Eesti selgrootute ja selgroogsete rühmi. * Selgroogsed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klassi, kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. * Selgrootud : Viburloomad, ussilised, käsnad, kaanid, karbid, karikloomad, kahetiivalised, liletiivalised, mardikalised, liblikalised. ©2012 | Mr.SmartFiles
annaabi.ee 
