eriti ei meeldi, üritab mõjutada Leemetit Jumala teele aga asjatult 30. lk296 - Leemet kohtub "Peetrusega" jälle, külapoisid ajavad jälle lolli juttu, Leemet igatseb metsa järgi kuid Magdaleena nimel ei lähe tagasi, sündis poeg 31. lk306 - poja nimeks sai Toomas, Ints nõelas Katariinat, Leemet läheb külastab ema metsas kes kohe öökullimune otsima läheb 32. lk316 - külainimesed jälitasid Leemetit&Intsu ja tahtsid ussikoopasse pugeda, Ints tappis koos isaga Katariina&Andrease, Leemet läheb segaseks sest Ülgas tappis Magdaleena&Toomase 33. lk325 - Leemet tapab lõpuks Ülgase, külarahvas oli rästikute koopa põlema pannud, "Peetrus" viskas Intsu sipelgapessa surema, Johannes ei uskunud Leemetit et Magdaleena&Toomas surnud aga läks ikkagi kontrollima 34. lk334 - Johannes arvab et Leemet on libahunt ja tappis nad, Leemet visatakse tuleriidale aga vanaisa tõttab appi ning nad
siilid olid rumalad ja ei osanud ussisõnu, neile ei mõjunud ka mürk, Leemet aitas rästikut, andes siilile jalahoobi, Ints tänas, kiitis Leemeti ussisõnaoskust, kutsus ta külla oma vanematega kohtuma, Leemet vaimustus ideest ussikuningatega tutvuda, Intsu isa arvas Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast niiviisi õpetanud oli, Leemet oli alatiseks ussikoopasse teretulnud - Intsu isa õpetas, et metsainimesed, kes nende keelt mõistavad on vennad, aga võõrad – külainimesed ja raudmehed mitte, algselt nad küll tervitavad neid, kuid kui vastust ei saa, ei ole neis ka miskit haletsust mürgihammustus teha - ka Intsu ema ilmus välja, nimetas Leemetit oma pojaks, rästiku isa tahtis ka ise Leemetile mõned ussisõnad õpetada, sest kunagi olid ikka ussid ja inimesed tihedalt läbi käinud 5.