sügavasse urgu.Munad nad leidnud endale juba arenevad temperatuuril 22-30 kaaslase ning on valmis kraadi. paaritumiseks.pojad sünnivad 90 päeva pärast.Arusisalik Toitumisharjumused Toitub mardikatest, sünnitab elusaid järglasi. Rohutirtsudest, röövikustest, ussikestest ja teistest Toitub putukatest, ämblikest, väiksematest selgrootutest. limustest ja ussidest. Vaenlasteks rästik ja nastik. Vaenlased Rästik ja nastik. ............................... ......................... ...............................
sademetest Paju Kanarbik Sinikas Karusammal Tupp-villpea Põdrakanep Loomakooslus 1)Hallhani- toitub veetaimedest ja noortest rohttaimedest 2)Rabakonn- toitub mardikatest, vähemal määral ka ämblikud ja rohutirtsud Loomakooslus 3)Hõbekajakas- toitub peamiselt kaladest 4)Rabapistrik- toitub keskmise suurusega lindudest Loomakooslus 5)Põldlõoke- toitub putukatest, ussikestest ja seemnetest 6)Sookurg- toitub väikestest imetajatest,lindudest ja putukates Toiduahel Salumets ● Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega ● Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud ● Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine
järel kindlalt suleb. (MacDonald, Barrett, 1993) Pesakamber on 12-25 cm läbimõõduga 10-70 cm sügavusel. Sellest väljub vähemalt 2 käiku. Pesa ümbritseb ringja radiaalkäikude süsteem, mis on tähtis ka ventilatsiooniks. Käikudest väljaaetud mullast tekivad tuntud mutimullahunnikud. (Kirk, 1990) Mõnikord ehitab pesa kohale suure ,,kindluse". ,,Kindlusi" on rohkem talvel, mil nad arvatavasti aitavad soojust säilitada. Mullahunnikutes võib leida ussikestest koosnevaid toiduvarusid. (MacDonald, Barrett, 1993) Kõige suurem leid oli paar kilo vihmausse (Hageström, 2010). Eluviis. Aktiivne nii päeval kui öösel (tsüklitena, mis koosnevad 4,5 tunnistest aktiivsusest ja 3,5 tunnisest puhkamisest pesas). Enamuse oma elust veedab keerukas urusüsteemis, mile kaevab oma esijäsemete abil. Magab püstises asendis, pea esikäppade vahel. Mõnikord naabruses elavatel loomadel täheldatud sünkroonset aktiivsusrütmi. Aktiivsus sesoonne:
korral. Ühte urusüsteemi võivad mägrad kasutada häirimise puudumisel mitmete põlvkondade jooksul kümneid ja isegi sadu aastaid. www.jahindusinfo.ee Mäger on öö ja hämarikuloom, kes kohmaka ja aeglase loomana ei ole võimeline saaki jälitama ja varitsema, vaid toitub sellest, mida ta leiab kindlatel liikumisteedel- mägraradadel. Tüüpilise segatoidulise loomana toitub mäger putukatest, ussikestest, tõukudest, närilistest. Ta sööb madalas pesitsevate lindude mune ja poegi, konni, tigusid. Olulise osa mägra toidust moodustab taimne toit (marjad, seened, taimede juured ja teravili), seda eriti sügiseti, kui loomad koguvad endal talve üleelamiseks rasvavarusid, mis võivad moodustada 50-60% looma kehakaalust. Taliuinak kestab Eesti aladel novembrist-detsembrist veebruari-märtsini. Soojade ilmadega võivad mägrad aeg-ajalt väljaspool urge ringi käia. Lõunapool elavad mägrad
satanofoobia) Hafefoobia, haptefoobia- hirm saada puudutatud. (ka afe-, fikso-, kiraptofoobia) Hagiofoobia- hirm phakute vi phade asjade ees. (vt hiero-, stauro-, teleofoobia) Hamartofoobia- hirm teha pattu. (vt enosio-, pekatofoobia) Harpaksofoobia- hirm saada rvitud. Hedonofoobia- hirm tunda mnu (naudingut). Heliofoobia- hirm pikese ees. (vt fotofoobia, etc) Hellenologofoobia- hirm kreekapraste terminite vi ldse teadusliku terminoloogia ees. Helmintofoobia- hirm ussikestest vi vakladest kihisemise ees. (vt skoletsifoobia) Hemafoobia, hemofoobia, hematofoobia- hirm vere ees. Hereiofoobia , heresfoobia- hirm ametliku seisukohtade mittetunnustamise (vastuvaidlemise) vi radikaalse krvalekaldumise ees. Herpetofoobia- hirm roomajate vi roomavate asjade ees. (vt ofidiofoobia) Heterofoobia- hirm vastassugupoole ees (ka seksofoobia) Hierofoobia- hirm preestrite vi vaimulike asjade ees. (vt hagio-, staurofoobia) Hipofoobia- hirm hobuste ees. (ka ekvinofoobia)
mis jooksevad üle lauba ja pea külgedele. Keha alapool on tume (must) ja ülapool hallikas. Kurgualune, kõht ja jalad on mustad. Eeskäpp on tagumisest laiem. Uruloom! Levimise tingimus on, et peab saama ehitada urge. Levik: peaaegu kogu Euroopa, v.a. Põhja- Skandinaavia. Arvukus Eestis: kogu mandril, arvukam Lõuna-Eestis. Hiiumaal teda pole. Toitumine: Tüüpilise segatoidulise loomana toitub mäger putukatest, ussikestest, tõukudest, närilistest. Ta sööb madalas pesitsevate lindude mune ja poegi, konni, tigusid. Olulise osa mägra toidust moodustab taimne toit (marjad, seened, taimede juured ja teravili), seda eriti sügiseti, kui loomad koguvad endal talve üleelamiseks rasvavarusid, mis võivad moodustada 50-60% looma kehakaalust. Sigimine; Jooksuaeg on juunis-juulis, kuid loote arengus esineb latentsusperiood, ning pojad (keskmiselt 2-4 pesakonnas) sünnivad alles märtsis-aprillis.
annaabi.ee 
