ehtis elu maatütarlaps fantaasias”. Ta oli väga siiras, aga ta tunded lükati külmalt tagasi. Liikus siis eluga edasi ning kolis pealinna, see muutis ta samasuguseks nagu Onegin oli olnud, nende rollid vahetusid. Tema elukulgu seletab hästi tsitaat „kes vaadelnud on inimesi ja võtnud vaevaks mõtelda, see lõpuks oma ligimesi peab hingepõhjas põlgama. Kes elanud on tundmustele see pettub, selle südamele on mälestused, on kahetsus kui nõelav ussihammustus”. Elukoha eelistust mõjutab ka see, et tol ajal ei olnud tehnika ega transport kaugeltki ligilähedane tänapäevale. Tõsiasjad, mis panevad eelistama linnaelu on näiteks sellised pilked maaelule „teed on meil halvad, sillad katki. Mis pinn on poris plagada!” Vastupidi linnas „Moskva müürid viirgavad. Kuldristid, kellatornid aina kui tuleokkad kiirgavad”. Maal oli pakkuda loodust ja rahu aga linnal kaasaegsem elukorraldus ja uhked ballid.
tehtud vea tõttu(olla vaba = olla rõõmus) Tatjanast ilma. Peategelased: Onegin, Olga, Tatjana, Lenski. Tegevuspaik: Peterpurg Tsitaadid: ,,Võib tubli olla omal alal ka mees, kel meeles küüneviil miks moega seista sõjajalal? Liig suur despoot on aja stiil." ,,Kes vaadelnud on inimesi ja võtnud vaevaks mõtelda, see lõpuks oma ligimesi peab hingepõhjas põlgama. Kes elanud on tundmustele, see pettub, sellesüdamele on mälestus, on kahetsus kui nõelav ussihammustus." ,,Kuid iga sõprus, nagu teame, ja tundmused on iganend, sest nullideks me teisi peame, ja number üheks iseend." ,,Te armastage iseennast: see on objekt, kus iial vist ei ole karta pettumist." ,,Arm alati on armas meile, kuid nooruses ta maruhood on sama soodsad südameile kui väljadele vihmavood."
annaabi.ee 
