Keisrid kutsusid kokku kirikukogusid. Seal vastu võetud otsuste oõhjal kujunes välja n-ö õige ehk ortodoksne usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Kristlaste meelest oli hing see, mille eest tuleb hoolt kanda, samal ajal kui keha vajadused võivad inimest hinge hoolitsemise eest kõrvale kallutada. Et hinge eest hoolt kanda, tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda. See tähendas kasinat elu, lihtsuretamist ehk askeesi. Paljud sügavad uslikud asusid askeetidena impeeriumi äärealadele. Pärast kristluselegaliseerimist kasvas selliste eraldujate arv veelgi, sest ilmaelust eemaletõmbumine vastas ristiusuaskeetlikele ideaalidele. Üksildusse tõmbunuid nimetati eremiitideks või munkadeks. Tekkisid eremiitide ja munkade kogukonnad ning alguse said kloostrid. Kui ristiusk levis, oli üha enam vaja suuri, jumalateenistuseks sobivaid avalikke hooneid. Paganlikud templid olid rajatud eelkõige selleks, et pakkuda varju jumala
Į7''_
u
S.ua e"'
Joonis 3. ļ . l]lektrirnootori soojeneIrriskõr,eraid a püsitalitiuses, Ö r,aheajaļises korduvtalitluses
Muutlik koormus põhjustab mootori vahelduvat soojenemist rring jalrturnist. Pöörleva ja
seisva mootori jahtunrise irrtensiivsLts on erinev. Samuti eritrevad 2..'3 korcįa vastavad
sooj uslikud aj akonstandid.
JZ
3.2.1 Standardsed talitlusviisid
Mootorite talįtltrsviisid on nrääratr.rd standardiga EN 60034. Mootori ttitrrivõinrsus cln alati
seotud terrra taļitlr'rs.riisi ja koorttluse kesttrsega. Tavaliseļt nrääratakse püsitalitluse (S1,t
nirrrivõirrrsrts kolrsta;rtseĮ koorrnttsel eeļdrrsel. et rnootori tööaeg on piisav sooļenenrisel
annaabi.ee 
