Selles vanuses peaks laps õppima oma soove püstitama nii, et see ei oleks vastuolus sotsiaalsete normidega. 4. aste - 6-12a. Usinus vs alaväärsus. Juhtiv suhe on vanemad, lisaks tuleb juurde õpetaja ja kool. Lisaks ka eakaaslased ja alles jäävad ka õed-vennad. Ühesõnaga kõik kellega suhtleb. Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sotsiaalsetes kui füüsilist kompetentsi nõudvates valdkondades viib siis usinuseni või alaväärsuseni. Tahavad palju võistelda ja ennast proovile panna. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud suhete poolt. 5. aste - noorukiiga (12-20a). Identiteet või rollisegadus. Tekib üleminek lapsest täiskasvanuks. Sellest tulenevalt rolli ähmasus, identiteedi küsimused. Tekivad ka esmased enesemääratlused, mis on omased täiskasvanule. "Mina" areneb jälle siin läbi tundliku arengufaasi, seoses füüsiliste muutustega
Iseloomustab PÜÜDLIKKUS. Laps peab õppima soove püstitama nii, et see ei oleks vastuolus sotsiaalsete normidega. 4. Usinus või alaväärsus (6-12 a)- vanemad, õpetaja, kool, eakaaslased, õed-vennad. Lapse puhul juhtivaks jõuks sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sots.kui ka füüsil.kompententsi nõudvates valdkondades viib usinuseni ja teiselt poolt alaväärsuseni. Selles vanuses tahavad lapsed palju võistelda, ennast proovile panna. Tähtsaks saab VÄÄRIKUS ja väärikustunne. 5. Identiteed või rollisegadus (noorukiiga 12-20u)- eakaaslased. Nooruk hakkab välja pakkuma ideaale. üleminek lapsest täiskasvanuks. Tuleneb rolliähmasus, identiteediküsimus. Tekivad ka esmased enesemääratlused, mis on omased täiskasvanutele. Erikson räägib ka sellest, et see MINA areneb jälle