Ta oli oma klassis edukuselt neljas, kui ta lõpetas oma kooli. Seejärel lahkus ta koolist ja läks Lüneburg´i. Joonis 3 Bachide perekond 1.2 J. S. Bach noorusaastail Aastatel 1704-1707 töötas Bach Arnstadtis. Need aastad on tema elus tähendusrikkad. Seal puhkes esimese õiena organisti hiilgav anne. Ka Arnstadis, nagu kõikjal, kogu oma elu kestel, jätkas. Johann Sebastian Bach õppimist. Kuid seal hakkas märkamatust usinast õpilasest- koorilauljast kujunema küps meister. Teosed mis vaevalt täisealiseks saanud helilooja Arnstadis kirjutas, näitavad tema ande tohutut jõudu, kuid need olid alles esimesed sammud, selle keerulise ja raske tee alguses, mis pidi Bachi viima muusikakultuuri ihaldatud kõrgustele. Arnstasdi kiriku organisti koht oli tegelikul väga tagasihoidlik. Kuid Bach ei otsinud ei välist au, ega kiiresti mööduvat kuulsust. Üheksateistkümneaastase Bachi jaoks oli see töö väga mugav
Uue kiriku organisti kohta. Nii lõppesid Sebastian noorusaastad karmid aastad, mis tugevdasid temas visadust ja vaimset jõudu. Bach Arnstadtis ja Mühlhausenis Arnstadtis töötamise aastad (1704-1707) on Bachi elus tähendusrikkad. Siin puhkes esimese õiena organisti hiilgav anne. Ka Arnsatadtis, nagu kõikjal, nagu kogu oma elu kestel, jätkas Johann Sebastian Bach õppimist. Kuid siin hakkas juba märkamatust usinast õpilasest- koorilauljast kujunema küps meister. Arnstadti ,,Uue kiriku" organisti koht oli tegelikult väga tagasihoidlik. Kuid Bach ei otsinud ei välist au ega kiiresti mööduvat kuulsust. Bachi jaoks oli see töökoht hea: teenistuskohustused ei olnud keerukad ning võimaldas palju tegeleda loomingulise tööga, tema käsutuses oli täielikult uus orel ja küllaldane palk, mis võimaldas ära elatada. ,,Uue kiriku " organisti ametikohustused
,,Ristlainete’’ kogus on pühendatud paar värssi ka Heinrich Koppelile, kelle vastu Anna oli nüüd kiindunud. Nende isiksuses oli nii mõndagi ühendavat, kuid Anna kiindumusele vastas Heinrich osavõtliku sõpruse ning elupikkuse austusega. Viiekümnendatel eluaastatel ilmus Haaval õnneliku temaatikaga proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist’’, mis jutustab erinevatest mälestuspiltidest, lapsepõlvekodu keskkonnast ning tõekspidamistest. [9] Hoolimata usinast tõlketööst ja viljakast loometööst jäid Anna Haava elutingimused 20. sajandi alguses Tartus üsnagi kasinaks, pidev mureallikas oli elukoht. Materiaalselt eriti rasked olid Anna Haavale Esimese maailmasõja aeg ja Eesti Vabariigi algusaastad. 1919. aastal on Anna Haava tervis katastroofi äärel. Alalisi külmapalavikuid, haiguseid ning väsimushooge trotsides andis Haava välja 1920. aastal järgmise luulekogu nimega ,,Meie päevist’. [10] 1924
annaabi.ee 
