katkestamise põhjused olid mõjuvad teise poole jaoks ja kas tema usaldust lepingu sõlmimise vastu on rikutud. Usaldus lepingu sõlmimise vastu tekib eelkõige siis, kui läbirääkivad pooled on kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes, kuid ei ole veel lepingut nõuetekohaselt vormistanud, on teinud läbirääkimistele tuginedes kulutusi või teinud tulevase lepinguga tõttu mingeid sooritusi.” RK: “Usaldusvastutuse tekkimise eelduseks on seega läbirääkimiste käigus teises pooles tekitatud usalduse rikkumine. Usaldusvastutus võib tekkida näiteks juhul, kui keeldutakse lepingu sõlmimisest pärast pikki läbirääkimisi, mille käigus teine pool on teinud olulisi kulutusi, uskudes mõistlikult, et leping sõlmitakse, või kui pool keeldub läbirääkimistest ilma mõjuva põhuseta, olles enne käitunud selliselt, et teisel poolel
reguleerimisvaldkond. Lepingueelsed suhted võivad piirduda suhtlemisega, millel õiguslikud tagajärjed puuduvad. Kuid lepingueelsed suhted võivad tähendada siduvaid kokkuleppeid, mis võivad pooltele panna põhikohustuse suhtes täiendavate kohustuste allikaid. Lepingueelsed suhted võivad piirduda ka ainult kahjuhüvitamise kohustusega, kui rikutakse usaldusvastutuse põhimõtet. Lepingueelsete läbirääkimistel on pooltel kohustus avalikustada andmeid, mis on teise poole jaoks olulised, siinjuures ei tohi avaldada ebaõigeid andmeid. Lepingute sõlmimine Lepingu sõlmimisel avaldavad pooled oma tahet luua õiguslikult siduv suhe ja omandada selles suhtes teatud õigused ja kohustused. Tahteavaldusteks, millel on õiguslik tähendus, on ofert ehk lepingu sõlmimise ettepanek
annaabi.ee 
