RIIGIORGANITE STRUKTUUR, FUNKTSIOONID NING PÄDEVUS Rahvas kui kõrgeim riigiorgan Kõrgeim riigiorgan on demokraatias rahvas, teostab riigivõimu: ¤ riigipea ja/või esindusorgani valimisega ¤ rahvahääletus ¤ rahvaalgatus Vaid rahvas teostab võimu n-ö oma õiguse alusel (sui generis), st rahvusvaheliselt üldtunnustatult võõrandamtu ja aegumatu enesemääramise õiguse alusel. Seadusandliku riigivõimu organid Rahvademokraatia esindusorganid on parlamendid - otsene rahava usaldusosaline. Juhtiv roll võimude lahususe ja tasakaalustatuses on parlamendil. Föderatsioonis tavaliselt kahekojalised - tavaliselt üks rahva valitud, teine proportsionaalsuse ja halduskorralduse põhimõttest tulenevalt. Parlamenti iseloomustavad: ¤ alaline organ legaalsel alusel; ¤ valitav organ legaalsel alusel; ¤ teostab seadusandlikku riigivõimu põhiseaduse ja teiste seaduste alusel; ¤ liikmed tegutsevad esindusmandaadi alusel, olemas saadiku puutumatus.
II tasand : subregionaalne } regionaalne tasand; III tasand : supraregionaalne } -"-; IV tasand : osariigi (liidumaa) tasand; V tasand : föderatsioon kui tervik. Unitaarriikide puhul võib olla põhimõtteliselt kas 3 või 4 tasandit, kusjuures osariigi tasand puudub ja regionaalne tasand võib jaguneda kas kaheks või on üks tasand. P.2. JURIIDILINE LAAD Alluvussuhted määravad kohahalduse juriidilise laadi: kui riigi keskvalitsus on parlamendi esimene usaldusosaline, siis kohahalduse organid on juba keskvalitsuse nö käepikendus haldusüksustes. Laiemas tähenduses on parlamendi usaldusosaliseks kogu täidesaatva riigivõimu süsteem oma kesk- ja kohahalduse organite süsteemi tervikus (jaguneb omakorda territoriaalsel ning valitsemisalade põhimõttel kaheks võimsaks subsüsteemiks). Samas vahetud suhted on parlamendil siiski üksnes riigi valitsusega (vt ülalpool omakorda valitsus: kabinet ning valitsus). Kohahalduse funktsioonid,
annaabi.ee 
