Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägiseks Atlandi rannikuks. Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks. Kanada Arktika saarestikuks. Kordiljeerid. Suure järvistu jagunemine. Loomastik. Põhja-Ameerika loomastik on väga liigirikas ning Kanada levinumad loomad on grislid, karibud, hundid, koprad, rebased ja esineb ka ursoneid. Okassiga. Urson. Karipuu. Grislid. Looduskaitse. Kanadas on haruldase looduse kaitseks loodud kokku 38 rahvusparki ja looduskaitseala. Rahvusparkide ja looduskaitsealade all on 224 466 km² ehk üle 2% Kanada pindalast. Vanim on 1885. aastal asutatut Banffi rahvuspark. Jõed ja järved. Kanadas leidub ka väga palju jõgesid ja järvesid ning täielikult riigi piirides asuvatest järvedest on suurim Suur Karujärv 31 326 km² ja jõgedest pikim
1.3.5 Taimestik Levinumad okaspuud on must ja kanada kuusk, ameerika lehis, ebatsuuga, hiidelpuu ning palsaminulg. Palsaminulg on laialdaselt levinud Põhja-Ameerika ida ning eriti kirde osas. Üldse kasvab mets lääneranniku merelises kliimas umbes kolm korda kiiremini kui mujal Kanadas. 1.3.6 Loomastik Põhja-Ameerika loomastik on väga liigirikas ning Kanada levinumad loomad on grislid, karibud, hundid, koprad, rebased ja esineb ka ursoneid. Ursonid on okassea sugulased, kelle keha katavad nii okkad kui ka pikad karvad. Enamasti elutsevad nad puudel. Talvel toituvad nad peamiselt puukoorest ja okastest ning suvel viibivad tihti maapinnal ja söövad rohttaimi, seemneid ning marju. 9 Tiiu Taplas 2. Riigi arengutaseme iseloomustus (Lisa 2) 2.1 Arengu iseloomustus 2.1.1. Majanduslik Mitmekesised ja rikkalikud loodusvarad
annaabi.ee 
