() ränist Klorofüllid: (x) a; (x) b; () c Kloroplasti katab: () 1 membraan; (x) 2 membraani; () 4 membraani; () kloroplasti endoplasmaatiline retiikulum; () vöölamell LIIGID Mis rühma kuuluvad; (hõimkond (-phyta) või klass (-phyceae)) Aphanizomenon Microcystis Anabaena Nostoc Synechococcus Trichodesmium Oscillatoria Nodularia - Sinivetikad e Cyanophyta Ceramium Furcellaria Batrachospermum- punavetikad Mallomonas Synura Dinobryon Uroglena Pedinella - Chrysophyceae, krüsofüüdid, koldvetikad Heterosigma Fibrocapsa Chattonella Gonyostomum - Raphidiophyceae e radiofüüdid Melosira Cyclotella Navicula Fragillaria Diatoma Asterionella Aulacoseira Cocconeis Thalassiosira - Bacillariophyceae e ränivtikad Fucus Laminaria Macrocystis Pruunvetikad, klass Phaeophyceae, hõimkonna tasemel Phaeophyta Prymnesium Pavlova Chrysochromulina Emiliania Phaeocystis - Haptophyta e haptofüüdid
Nende seas on arvukaimad rohevetikad, neel- ja vaguviburvetikad ning koldvetikad. Fütoplankterite elutegevus on enamasti lühiajaline ja toimub ajavahemikul, mil keskkonna olud on nende eluks sobivaimad. Ülejäänud aja veedavad need organismid mitmesuguste puhkejärkudena põhjasettes. Fütoplanktoni kevadine areng algab Võrtsjärves märtsis-aprillis, saades algtõuke jää alla tungivast päikesevalgusest. Valgusolude paranedes ilmuvad esimestena planktonisse Mallomonas´e, Uroglena ja Cryptomonas´e. Suvel aga algab Võrtsjärves niitjate tsüanobakterite kasv. Juba juuni lõpus moodustavad tsüanobakterid fütoplanktoni biomassist enamuse. Kaks liiki- Limnothrix planktonica ja L. redekei moodustavad üle 90% tsüanobakterite biomassist. Suvel, kui vees ammendub lahustunud toitainete varu, peaks ka fütoplanktoni biomass saavutama kõrgpunkti, kuid Võrtsjärve fütoplankton saavutab oma maksimumi alles hilissügisel enne jää tulekut
annaabi.ee 
