- - - PILT: Austraalia kopskala CL vihtuimsed crossopterygii LEVIK: merekala, põhjas, basaltrahnude vahel LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - hingab lõpustega - rinnauimede toes meenutab vihta - kardab valgust - toitub teistest kaladest PILT: 53 CL kahepaiksed amphibia O siugkonnalised apoda O sabakonnalised - urodela O päriskonnalised - anura LEVIK: LIIKIDE ARV: 6000 liiki PALJUNEMINE: enamasti munetakse munad vette EHITUS: - 2 vereringet - kõigusoojased - kopsuhingamine - kaladega võrreldes kuivem nahk ANATOOMIA JOONIS: (päriskonn, sabakonn) SELTSIDE VÕRDLUS: Siugkonnalised Sabakonnalised Päriskonnalised - maolaadse kehaehitusega - pikk mõlajas saba - lühike lamendunud keha
nad lahknesid roomajate tüvirühmast palju varem kui linnud. Emakookseid (Placentalia ehk Eutheria) lahknesid paljudeks seltsideks juba Uusaegkonna alguses, hiilgeaeg oli eotseenis. Osa seltse on hiljem välja surnud. Tüvirühmaks on varem peetud putuktoidulisi (Insectivora) – aga see on pigem eluvorm kui klaad. Tänapäevani on säilinud kroonirühm „paljad kahepaiksed“ (Lissamphibia) – konnalised (Anura), sabakonnalised (Urodela) ja siugkonnalised (Gymnophiona) –, mis on tekkinud palju hiljem, alles Keskaegkonnas. Neil pole rüüd. 122. Kahepaiksete ( Amphibia ) ja amniootide ( Amniota ) põhiline erinevus, ja milleks see? Kui kahepaiksed koevad (munad ja seeme heidetakse koos vette), siis amnioodid peavad õhukeskkonnas paarituma, et munarakud saaksid viljastatud emaslooma kehas. See teeb nad veekogudest sõltumatuteks. Samuti on roomajatel suur ja väike