matmisviisi vahel: Kirstumatus Tuhastamismatus Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda nii pühakojas, kabelis kui haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusik. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud
matusebüroo. Surm tuleb registreerida kolme päeva jooksul. Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda nii pühakojas, kabelis kui haual. Sama kehtib ka tuhastamis matuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks. Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku
Suuremates linnades ollaksegi juba fakti ees, et inimest ei ole enam kuhugile matta. See on ajanud aga lakke ka 17 matmispaikade hinnad mis omakorda teeb tavamatuse tunduvalt kallimaks kui krematsioon. Samuti puudub vajadus rajada urnimatustega tegeleva surnuaia ümber sanitaarkaitsetsooni, kuna urnis sisalduv tuhk on steriilne ja ei sisalda mingeid kahjulikke aineid. Samas on osade uuringute käigus aga siiski väidetud, et ka urnimatuste puhul on olemas oma keskkonnamõju. Õigemini avaldavat oma mõju krematsiooniprotsess, mille käigus pidavat õhku sattuma lämmastikoksiidi, süsinikoksiidi, vääveldioksiidi, elavhõbedat, vesinikfluoriidhapet, soolhapet ja muid püsivaid orgaanilisi saasteaineid (POP). 18 Kokkuvõte Käesolevaks ajaks on välja selgitatud, et kalmistutel haudades lebavad lagukehad ei
annaabi.ee 
