Iseloomustus Atlandi ookeani põhjaosas ja sellega piirnevas meredes elav heeringaline on 30-40 cm pikk. Tema vormid erinevad kudemisaja ja koha, rände, viljakuse, selgroolülide arvu jm. poolest. Heeringad hoiavad suurte parvedena ülemistesse veekihtidesse ning toituvad zooplanktonist, eriti vähikestest. Heeringad elavad avameres, kus nad tõusevad öösiti veepinna lähedale, et seal hõljumikogumitest toituda. Neil on küll väiksed hambad, kuid lõpusepiid toimuvad urnana, püüdes avatud suuga ringiujuvale heeringale justkui iseennesest saaki. Kasutamine toidus Heeringas on oluline majanduslik kala. Värsket heeringat püütakse Rootsi rannikult, kusjuures kõige paremaks peetakse sügisest ja talvist heeringat. Kvaliteetne tervelt müüdav soolaheeringas on puhta selgelt värvunud nahapinnaga, liha on tihke konsistentsiga ja kala kõhuäär pole rebenenud. Et heeringa puhastamine on siiski
PAPPEL Populus Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, kuna annavad kiiresti haljastusefekti, suvel seemnete valmimise ajal risustavad ümbrust Puu võra- Lehed- Lihtlehed, suured, vahelduvad Õied- urvataolised Viljad- kupar Puit pehme ja kerge PAJU Salix Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, eriti puukujulisi liike e remmelgaid. Ja leinavorme Puu võra- Lehed- vahelduvad, paiknevad spiraalselt, lihtlehed Õied- urnana, varustatud meenäärmetega Viljad- ühepesaline Toiduks paljudele ulukitele, kuna pajud on painduvad siis kasutatakse neid punumistöödel LEEDR Sambucus Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- varjutaluv Haljastusväärtus- võib kasutada linnas 1 Puu võra- Lehed- Paaritusulgjad, vastakud, liitlehed
annaabi.ee 
