Urmas jumaldas muusikat ja astronoomiat. Tänu pere pidevale kolimisele jõudis Urmas Tallinna Muusikakooli. Esimene kord kui Urmase sõrmed klaveriklahve puudutasid, sündis Lohusalu algkoolis. Nii sündis Urmase Armastus muusika vastu. Muusikakoolis sai Urmas hakkama erisugustevempudega ning oli seetõttu mitmel korral väljaviskamise äärel. Tema pääsemine väljaheitmisest peitus selles, et vabanduseks ütles ta: ,,Beethoven tegi ka pulli". Koolis sai Urmasest roppude laulude meister, mis tõid talle pahandusi kaela. Urmase esimene muusikapala ,,Kassiopeia" sündis tema enda esimesel tiibklaveril tähistaeva all, inspireerituna tähistaevas ilutsevast kassiopeia tähtkujust, sest muusika ja astronoomia olid Urmase jaoks jumalikud. Lõpuks visati Urmas tõepoolest internaadist välja. Peale väljaviskamist hakkas mees muusikat looma. Urmases hakati märkama tulevast andekat heliloojat. Ta mängis orkestris
õppis erinevates koolides kuni jõudis Tallinna Muusikakooli. Tema tõsisteks kirgedeks olid muusika ja astronoomia. Esimene tõsine ja saatuslik kord kui Urmase sõrmed klaveriklahve puudutasid, sündis Lohusalu algkoolis, sellest hetkest tekkis nende vahel tõeline armastus. Muusikakoolis sai Urmas hakkama kõikvõimalike lollustega ning oli mitmel korral väljaviskamise ohus. Tema õnn peitus selles, et vabanduseks sai öeldud: ,,Beethoven tegi ka pulli". Koolis sai Urmasest roppude laulude meister, mis taas kord tõi talle pahandusi kaela. Muusika oli käegakatsutav, ent astronoomia oli justkui kaugel unistustemaailmas, sest muusikakool oli siin olemas, astronoomiat sai aga õppida vaid kaugel Moskvas. Urmas teostas erinevate isetehtud teleskoopidega internaadi katuselt tähevaatlusi ning ehitas ise ka tähevaatlustorni. Urmase seadis kasuisa raske valiku ette, muusika või astronoomia, ent
Talle meeldis ka ajaleheribadest erinevaid mustreid ja mosaiike kokku panna. Kui seejuures midagi valesti läks, hakkas ta uuesti otsast peale, selmet püüda viga parandada. (Kahro 2000, lk 8) Kui Urmas oli nelja-aastane, kolis isa tagasi linna ning Urmase vanemad lahutasid. Ema leidis uue elukaaslase ja pere asus elama vanaema juurde Suurejõele. Kasuisa Heino Peterson, keda oli juba varakult õpetatud raskeid töid tegema, tahtis ka Least ja Urmasest korralikud tööinimesed kasvatada. Nii pidi Urmasest saama metsavaht nagu isagi ning tema õest karjatalitaja. Ka ema oli väga töökas ning ei sallinud laiskust ega korralagedust. Lapsed muidugi nii innukad ja usinad ei olnud, kuid kui nad hoo sisse said, siis ei saanud enam pidama. (Ibid, lk 9, 11-12, 20-21) Poiss oli viis aastat vana, kui ta lõpuks uuesti rääkima hakkas. Oma loomult jäi ta aga veel pikaks ajaks vaikseks ja omaette hoidvaks. Ta eelistas end tegude kaudu väljendada
annaabi.ee 
