Kristiina ja Tiit on abielus ja neil on 2 alaealist last. Perekond elab korteris, mille Kristiina päris oma isalt 1 aasta pärast abielu sõlmimist. Pärast 10-aastast abielu otsustab Tiit, et ta ei taha enam abielus olla. Kuigi Kristiina sellega esialgu ei nõustu, lepivad pooled kokku, et Tiit kolib ajutiselt oma vanemate juurde lootuses, et äkki Tiit otsustab siiski pereeluga jätkata. Poole aastase lahuselu järel astub Kristiina suhtesse oma töökaaslase Urmasega ning teatab Tiidule, et tahab abielu lahutada. Pettunud Tiit räägib lastega ema uuest suhtest. Lapsed otsustavad seejärel, et nad soovivad edaspidi elada isaga. Selle tulemusena palub Tiit Kristiinal korterist välja kolida, Kristiina sellega ei nõustu. Kas ja mida saavad Tiit ja Kristiina teineteiselt nõuda? Millised õiguslikud tagajärjed toob endaga kaasa abikaasade lahuselu? Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 Kristiina omandas korteri pärimise teel ning seega see korter
oluliseks mõjutajaks, miks Maie seltskonnapidudel hästi akordionit mängis. (Kahro 2000, lk 5) Maie isa Alfred oli üks Eesti paremaid möldreid. Ema poolt on aga pärit järgnevate põlvkondade huvi kunstivaldkonna vastu: Urmas Sisaski vanaema Ellen Orav, neiupõlvenimega Kasela, armastas väga joonistada. 59-aastasena avanes selleks ajaks andekaks maalikunstnikuks kujunenud Ellenil lõpuks võimalus saada ka vastav kõrghariduse diplom. Oma kunstihuvi jagas ta ka lapselapse Urmasega, kellele õpetas lisaks kudumisele ja heegeldamisele, millega Urmas kooliajalgi tegeles, ka armastust värvide vastu. Urmas Sisask kujutab senini oma partituurid sageli värviliselt. Oma südikustki süstib käesoleva töö kirjutamise hetkel 91-aastane naisterahvas järeltulijatele: ta on lubanud enne mitte ära surra, kui kõik tema lapsed on saanud kuulsaks. Seni on see kolmest lapsest ja kümnest lapselapsest õnnestunud kahel lapselapsel: Urmas Sisaskil ja tema õel Siiri Sisaskil.
annaabi.ee 
