Käitumuslikud muutused nt: orjentatsioonikadu, vähenenud aktiivsus, une ja ärkveloleku aegade ära vahetamine, mitte kuuletumine jne. Aastatega õpivad loomaomanikud oma lemmikut väga põhjalikult tundma, seega loomaga toimunud muutusi tuleks võtta äärmiselt tõsiselt, alati tuleks pidada nõu oma loomaarstiga, sest kõige taga ei pruugi olla vananemine. Vana looma puhul tuleks jälgida tema aktiivsuse taset, söögiisu, vedeliku joomist, urineermist, roojamist, kehakaalu. Arsti poole tuleks pöörduda viivitamatult kui esineb mingeid haiguslikke märke nt. oksendamine, kõhulahtisus, köhimine, aevastamine. Vaktsineerimine ja sise- ning välisparasiitide vastane profülaktika on niisama vajalik nii vanale kui noorele koerale. Nimekiri sagedamastest vana koera probleemidest , millega loomaarsti poole pöördutakse: 1. nägemisprobleemid võib viidata suhkruhaigusele 2
58. Kirjelda patsiendi ettevalmistust enne uriinianalüüsi andmist. Uurini analüüsiks on sobilik hommikune esmane keskjoa uriin. Enne proovi võtmist ei tohi süüa ega juua vähemalt 8 tundi. Uriini kogumise ja eelviimase urineerimise vahel peab olema vähemalt 4-6 tundi. Proov võetakse ainult selleks otstarbeks ettenähtud ühekordsesse plastmassist proovinõusse. Uriin koguda otse proovinõusse (ümber valamine ühest anumast teise ei ole lubatud), enne urineermist peab pt. pesmea oma välised suguelundid sooja voolava veega. Kui naistel esineb tupevoolust või menstruaalverd, tuleb kasutada tampooni. Urineerimisel jälgida, et ureetra välissuue oleks paljastatud (naistel häbememokad sõrmedega laiali, meestel eesnäahk tagasi). Uriini kogumiseks urineerida mõni milliliiter uriini WC potti, seejärel uriinijuga katkestamata koguda uriin (u 50ml) proovinõusse ja lõpetada urineermine taas WC potti. Proov tuua laborisse huljemalt ühe tunni jooksul
annaabi.ee 
