Verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, mistõttu seedimine aeglustub või peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning hakkavad värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb ja hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti. Päraku- ja põielihased lõdvestuvad ja tõmbuvad kokku, tekitades vahelduvalt urineerimistungi või põhjustades kõhulahtisust. Enamik inimesi taastub pärast ohuhetke möödumist. Keha soojeneb, suukuivus kaob ja adrenaliin juhitakse lihastest läbi keha välja nii saavutatakse tasakaal. Ometi ei ole kõik adrenaliini vabanemise mõjud negatiivsed. See aitab meil üle elada raskeid või ohtlikke olukordi, mobiliseerides suhkruid, millest organism saab rohkem jõudu, energiat ja vastupidavust, mistõttu me oleme võimelised ägedamalt võitlema või kiiremini jooksma
Tegevuse tõeline koordinatsioon toimub kesknärvisüsteemis urineerimiskeskuses. Suurajus asuv kõrgeim urineerimiskeskus registreerib urineerimisvajaduse ja reguleerib selle tahtlikku toimumist. Kogumise ja tühjenemise häiretest juhtub uriinipidamatus. Uriinipidamatusega haige Anamnees on kogu uurinu nurgakivi. Anamneesis tuleb välja selgitada need momendid, millal toimub tahtmatu urineerimine. Kas see on selgesti tingitud pingutusest, kas patsient tunneb, urineerimistungi, milline on uriinijuga. Vaja on välja selgitada ka varasem uroloogiline anamnees. Oluline on teada patsiendi teisi haigusi ja eriti nende puhul tarvitatud ravimeid, mis võivad olla uriinipidamatuse põhjustajaiks. Inkontinentsust tekitavad näiteks mõned kiiresti toimivad diureetikumid ja mõnikord kõrgvererõhu ravimiseks kasutatavad ganglionblokaatorid. Kliinilistel uuringutel tuleb erilist tähelepanu pöörata patsiendi ülekaalulisusele kui ühele inkontinentsust soodustavale tegurile
annaabi.ee 
