sugupoolel ureetra, kurk, silmad ja pärakupiirkond. Iga suguliselt aktiivne isik võib selle haigusega kokku puutuda. See levib kontaktist nakatunud inimese peenise, tupe, suu või pärakuga, olenemata sellest, kas ejakulatsioon toimub või mitte. Juba põetud haigus ei anna nakatumise vastu immuunsust. Kui mingid haigusnähud tekivad, avalduvad need 2 kuni 30 päeva jooksul pärast nakatumist. Meestel väljendub see valulikus urineerimises ja kollakas-valge eritise väljumises peenisest. Mõnel juhul võivad ka munandid paistetada. Naistel esineb valulik urineerimine, tupevoolus või veritsemine tsüklite vahel. Rektaalnakkus põhjustab valu soolestikus, päraku sügelust, eritist või veritsemist. Kurgunakkuse nähud on tagasihoidlikud, põhjustades vaid kurgu valulikkust. Ligi 80 protsendil naistest ja 15 protsendil meestest mingeid haigusnähte ei ilmne. (Powell, 2005)
(Täht:1999) Diagnoosi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvuse häired. Seda põhjustab insuliini puudus, kõrgenenud veresuhkur ning ketokehade (rasvade lagunemise produktide) teke organismis. (Rajasalu 2003) PANE TÄHELE! Kui I tüüpi diabeeti ei ravita, võib veresuhkru tase tõusta nii kõrgele, et tekib potentsiaalselt eluohtlik seisund ehk ketoatsidoos, mis väljendub isutuses, iivelduses, oksendamises, rohkes urineerimises ja kõhuvalus, üldises nõrkuses ning isegi teadvuse häiretes. (Brewer 2008:14-15) I tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada! ( Täht 1999 ) Suurem osa inimesi, kes haigestusid esimest tüüpi diabeeti, elasid enne haiguse väljakujunemist tervet ja aktiivset elu ning ei teinud midagi valesti. (Täht: 1999) Insuliinravi põhimõtted ja eesmärgid: Normaalne hommikune tühja kõhuga mõõdetud veresuhkrutase (4-6 mmol/1) peab öise põhiainevahetuse jaoks tagama küllaldaselt insuliini.