(1) deprivatsioonieksperiment võib küll tõestada kogemuse olulisust, kuid ei suuda tõestada kogemuse mitteolulisust. Argumendid: Peaegu võimatu on kindlaks teha, millest täpselt ikkagi loom neis eksperimentides ilma jäeti: a)isoleeritud metsvint ei kuule küll teiste laulu, kuid saab laulmist harjutada iseenda laulu kuulates (mida nt. kurdistatuna ei saa). Mõnikord osutuvad vajalikuks ka kõige ootamatumad ja kummalisemad kogemused: nt. vastsündinud rotipojad ei urineeri esmakordselt enne, kui puudutamise abil ärritatakse nende genitaalpiirkonda (tavaliselt ema ise lakub neid kohe peale sündi). (2) keskkond mõjutab käitumise väljakujunemist mitmel erineval moel, mitte üksnes õppimise kaudu. N: vastsündinud rotid ei hakka urineerima õppimise teel (3) käitumismustrid ei jagune üksnes 100% sünnipärasteks või 100% omandatuteks. N: ka kogemuseta jäetud metsvindil arenes
väljutamise kiirus väheneb emise tiinusaegne ülesöötmine, rasvunud emistel on nõrgemad väitused ebasobiv (ebamugav) poegimispuur (-sulg), emis on stressis poegimine venib osal emistel, kui nad ei saa teha pesa 4.Lootekotti lämbumine (umbes 5% põrsastest, ainult mõned suudavad end ise vabastada) 42. Sigade liigiomane käitumine. SIGADE KÄITUMINE: Sead on väga sotsiaalsed loomad, eelistavad eldada gruppides Sead on väga puhtustpidavad, ei rooja ega urineeri söömis-ja lamamisalal Sead eelistavad võsastikke ja metsaaluseid avamaastikule (kindlustunne) Hästi arenenud kuulmismeel, suhtlevad häälitsuste kaudu Kõigesööjad, tarvitavad toiduks ka raipeid Tundlikud ekstreemsete keskkonnatingimuste suhtes, ei ole higinäärmeid, hõre karvastik, külma vastu omab nahaalust rasvkudet Sooja saamiseks lamavad üksteise kõrval, jahutamiseks püherdavad mudas Sead on uudihimulikud, ,,õpivad" kiirest, selleks kasutavad eriti haistmismeelt
annaabi.ee 
