16. sajandist pärit portreedel on meestel kubemekohal teatud riidest valmistatud lisandid. Taoline lisand on kujutatud ka ühel lihtrahva pulmalisel. Selliseid on kujutatud nii valitsejatel kui ka lihtrahva esindajatel. Ka Vana Toomase kujul on olnud selline element. Keskajal ei olnud mehetunnuse kujutamine ka eriti harv juhus. Saksamaalt on leitud 16. sajandist poolik klaasnõu, mis on peenisekujuline. Mis puhul seda, kasutati, ei teata. Inglismaalt on leitud 17. sajandist pärit naiste urinaal. Urinaalid on klaasnõud, millesse lasti uriiniproov. Üheks oluliseks haiguste määramise vahendiks oli haige inimese uriin. On leitud ka meeste peeneid urinaale, mis pärinevad 16. sajandist ning on Veneetsias valmistatud. Keskajal olid linnades küllaltki laialt levinud ka saunad. Tallinnas on kirjalikes allikates märgitud esimest korda sauna aastal 1310, kuigi tegelikult võisid saunad seal olla ka varem. Andmed väidavad, et osad saunadest kuulusid linnale ning linn rentis need välja.
Dickie astus vastu Witzi ja Kennicki väitele, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalse kunsti definitsioon (1971) artefakt (inimese poolt tehtud objekt. Artefaktuaalsus saavutatakse kahel viisil: peamiselt lihtsalt tegemise kaudu. Skulptor võtab loodusliku materjali nt savi ja valmistab sellest skulptuuri. Teine viis: teooria varasemas versioonis väitis Dickie, et arteaktsust saab saavutada ka omistamise kaudu, Duchamp omistas ,,kunsti" staatuse paljude ,,ready-made"'idele nt urinaal või lumelabidas); millele mõni isik või isikute grupp kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma mõiste kunstimaailm pärineb Dantolt, ent tõlgendab seda mõnevõrra erinevalt; kunstimaailm koosneb isikutest, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku: kriitikud, kunstnikud, kunstiajaloolased, filmitegijad jne) toimimise nimel, on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse (hindamisele kandideerimine artefakti
annaabi.ee 
